Konteinerhaljastus

Anumaks on terrassipott LAMELA Werbena mõõtudega 19x56x36. Väljavõetava istutuspoti kõrgus u.17 cm. Kastis on nöörniisutussüsteem.Ümbriskasti materjaliks on plastik ja värvuseks valge.
Taimedeks oleks suvifloks, õhuline piimalill, lamav käokuld ja kirjulehine pehme mesihein. Kast läheks terrassile maja lõunaküljes, kuid varikatuse tõtte maja seina äärde päike kastile keskpäeval otseselt peale ei paista ja valitud lilled peavad vastu ka kerge põuaperioodi ning kastis on nöörniisutussüsteem, mis ei lase potil läbi kuivada.
Õhuline piimalill - kasvukoht päike ja poolvari, vähe hooldust nõudev.
Suvifloks - kasvukohana eelistab soojemat ja päikeselisemat kohta.
Lamav käokuld - sügiseni ilus, talub sügisel ka väikseid miinuskraade. Kasvukoht päikeseline.
Pehme mesihein -  eelistab päikeselist kasvukohta.

Potti läheb umbes 30 L mulda lisaks segatuna 2 peotäit kanakaka graanuleid, et toitaineid jätkuks kauemaks.

Poti hinnaks                                               15.90 (k-rauta)
Kott Biolan aiamaa musta mulda (60L)     2,95(k-rauta)
Suvifloks 3tk                                 0,80x3=2,40 (Hansaplant)
Õhuline piimalill 5 tk                 1,95x5=   9,75 (Bauhof)
Lamav käokuld 2 tk                     2,65x2= 5,30 (Bauhof)
Pehme mesihein 2tk                      seda on mul endal kiviktaimlas - saab niisama

KOKKU:                                                 36,30     

Terrassipott Lamela Werbena:

Kiviktaimla-turbapeenar 2. osa

Lugesin Kersti Kunder tööd teemal "Kiviktaimla".
http://kerstikoolis.blogspot.com/2015/04/kiviktaimla-ehk-alpiaed_28.html

Töös on hästi ära kirjeldatud kuidas teha kiviktaimla alust, milliseid kive ja materjale kasutada. Töösse on lisatud mitmeid kasulikke linke. Varem ei ole ma kuulnud nn Tšehhi aiast, kus asetatakse paekivid vertikaalselt liivapadjale ja siis tekkinud "kaljulõhedesse" istutatakse taimed. Samuti oli hüpertufa minu jaoks uus. 3 osa tsementi, 4 osa turvast või turbasammalt ja 5 osa perliiti segatakse piisava hulga veega, et tekiks parajalt paks mass. Sellest massist tehakse konteinerid millesse rajatakse alpiaed. Need konteinerid näevad välja nagu oleksi tufakivist tehtud.
Välja on toodud üldised põhimõtted alpiaia rajamiseks, taimede loetelu etteanud määras ja kokkuvõte.

Turbapeenar

Turbapeenra rajamine.

Kõik kolm artiklit tunduvad usaldusväärsed, sest kokkuvõttes räägitakse kõigis sama juttu. Hansaplanti lehel on illustratiivselt toodud töö käik, mille põhjal on lihtne omale ka selline peenar valmis teha.Artiklid olid huvitavad ja informatiivsed. Rääkisid inimesed, kes teadsid mida nad teevad. Töö käik oli ilusti lahti seletatud.

Turbapeenar on võimalus oma aias kasvatada hapulembeseid taimi. Peenar on võimalik rajada olemasolevasse pinnasesse (maapinnaga tasa või veidi kõrgem), aga võib teha ka kõrgpeenra. 

Kõrgpeenra puhul laotatakse maapinnale peenravaip. Seejärel laotakse märjaks leotatud turbapätsidest peenraäär. (Peenra ääre võib teha ka palkidest või maakividest (mitte paekividest) – mis aeda parasjagu sobib). Turbapätsid saetakse parajaks ja sobitatakse üksteise kõrvale. Ühendada võib need omavahel poolviltu grilltikuga. Sedasi ladudes on võimalik peenar teha ka sellistesse kohtadesse kuhu muidu peenra rajamine osutuks pea võimatuks. Kui peenra ääred on laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolviltu maha, siis pätside välimine serv ei kuiva ja nii püüavad pätsid paremini niiskust. Seejärel täidetakse auk turbaga ja rododendronitele mõeldud turbamullaga millesse on segatud jämedat männikoorepuru. Kindlasti tuleb jälgida, et turvas ei oleks neutraliseeritud vaid ikkagi happeline. Mulda tuleb algul panna peenrasse kuhjaga, sest ajapikku vajub see kokku. Turba kastmiseks tuleb varuda aega, sest turvas niiskub väga halvasti. Selliselt rajatud peenras on võimalik kasvatada kõiki hapulembeseid taimi.

 (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936 - sellel aadressil on väga hästi piltidega ära toodud turba kõrgpeenra rajamine.)

Kui peenar soovitakse rajada maapinnaga tasa, siis esmalt eemaldatakse olemasolev pinnas ja tehakse süvend. Süvendi põhja ja äärtele laotatakse jällegi peenravaip, et pinnasekihid ei seguneks. Edasi täidetakse süvend turba ning rododendronitele mõeldud turbamullaga. Turvas kastetakse ühtlaselt niiskeks.

Kui valida peenrasse rododendronid, siis enne istutamist, tuleks neid korralikult leotada. Rododendroni juurekael ei tohi istutusjärgselt olla sügavamal kui oli potis. Pärast istutamist tuleb turbapind katta koorepurumultšiga ja veelkord üle kasta.

Õigesti rajatud turbapeenar on praktiliselt hooldusvaba umbrohu suhtes. Vaja on ainult kasta, närbunud õienuppe ära korjata ja korra aastas väetada (rododendroneid väetatakse hiljemalt juuni lõpus – hilisema väetamise tulemusena hakkavad taimed kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda ja taim saab talvel külmakahjustusi). Kui turbapeenar sai rajatud päikeselisele kasvukohale, siis eeskätte igihaljaid rododendroneid tuleb talvel-kevadel kaitsta varjutuskangaga.

Turbapeenrasse sobivad taimed:

puittaimedest –    rododendron Rhododendron

küüvits Andromeda polifolia

kalmia Kalmia

eerika Erica

mustikas Vaccinium myrtillus

kanarbik Calluna vulgaris

rohttaimedest –    hosta Hosta

                               krookus Crocus

                               kevadadoonis Adonis vernalis

                               jaapani priimula Primula japonica

                               lõokannus Corydalis

                               puksrohi Pachysandra

                               sasik Leptinella Cass.

                               koerahammas Erythronium

                               kolmisnartsiss Narcissus triandrus

                               jaapani metsmagun Hylomecon japonicum

                               suureõieline norulill Uvularia grandiflora    

Uus ja huvitav – turbapätsid, millest saab maapinnale praktiliselt suvalisse kohta rajada peenra. 25.04 eetris olnud „Aia- ja kodusaates“ oli ka selline huvitav märkus, et kui vaja turbapeenra happesust vahepeal tõsta, siis piisab teelusikatäiest sidrunhappest kastekannu kohta ja selle lahusega peenart kasta.

http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936

http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

http://www.aiaidee.ee/unistuste-aed-kevadeks-istutame-sibullilli/

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikud-M-Y

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikud

Põõsaste lõikamine

Põõsaste lõikamine:

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Jaapani enelas	Spiraea japonica	juuli-august	märts-aprill	Õitseb sama aasta võrsetel. Noored põõsad varakevadel maani maha lõigata(5 cm maapinnast), vanal suurel põõsal seest 5-10 cm kõrguselt valikuliselt välja lõigata vanu jämedaid ja harunenud oksi. Pärast õitsemist ei lõigata pruunistunud õisikuid ära - see soodustab paljude uute võrsete kasvu ja oksa otsa tekib viht.
Ungari sirel	Syringa josikaea	juuni	varakevadel või kohe peale õitsemist	Sirel võib ka aastaid ilma lõikamata kasvada ilma, et õitsemise rohkus kahaneks. Võib harvendada ja kärpida vastavalt vajadusele. Hekipügamine suvel.
Harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni	kohe peale õitsemist	Igal aastal pintseerida tugevaid sirgeid võrseid poole võrra, nõrgemad eemaldada, mõni vana oks välja lõigata. Talub ka tagasilõikamist.
Kolmehõlmaline mandlipuu	Prunus triloba	kevadel enne lehtimist	kohe peale õitsemist	Jäetakse alles 2-3 jõulist punga. Varakevadel harvendada.
Harilik sarapuu	Corylus avellana	märts-aprilli algus enne lehtimist	märts-aprill	Kui muutub liiga tihedaks, eemaldada mõned vanad oksad ja ülearused noored võrsed. Mõne aasta järel harvendada eemaldades vanad oksad. Talub tagasilõikamist.
Kuldsõstar	Ribes aureum	mai	märts-aprill, või pärast õitsemist	Pärast õitsemist võib harvendada. Varakevadel lõigata tagasi vastavalt vajadusele. Hekipügamine suvel.
Veigela	Weigela	juuni-juuli	juuni lõpp-juuli	Murdunud ja vanad oksad välja lõigata, teisi oksi võib vastavalt vajadusele kärpida. Vanu ja liiga suureks kasvanud põõsaid saab noorendada tugeva tagasilõikamisega varakevadel (kogu põõsas lõigatakse 3-5 aasta jooksul täielikult tagasi - töö peab toimuma etappidena).
Puishortensia	Hydrangea arborescens	juuli-september	märts-aprill	Kärpida 10-20 cm kõrguselt maapinnast.
Must aroonia	Aronia x prunifolia	mai lõpp-juuni algus	pärast õitsemist mais-juunis	Kui põõsas liiga suureks kasvanud, võib selle poole meetri kõrguselt maha saagida-lõigata. Jälgida, et lõige ei toimuks okste harunemiskohtadele liiga lähedalt. Kogu suve jooksul võib sügavalt ära lõigata metsvõrseid.
Harilik põõsasmaran	Potentilla fruticosa	juuni-augusti lõpp	märts-aprill	Igal aastal kärpida eelmise aasta kasve 1/3-1/2 võrra. Paari aasta tagant lõigatakse põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi. Samuti eemaldata peened oksad, mis raiskavad kasvuenergiat.
Thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	mai-juuni	märts-aprill	Õitseb eelmise aasta okstel. Üle aasta lõigatakse põõsast välja maani maha vanu jämedaid ja harunenuid oksi. Vana põõsa noorendamiseks lõigatakse u. 2/3 vanu oksi maapinna lähedalt maha (mitte lõigata maha kogu põõsast!). Kui põõsal oksi kärpida ei teki ilusaid kaarjaid oksi ja sügisel punaseid marju, kuna õitega oksad eemaldati.

Kasutatud kirjandus:

1. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo?id=64225851
2. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/
3. "Puude ja põõsaste lõikamine" Sulev Järve ja Väino Eskola
4. http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21
5. http://www.aiaidee.ee/tag/poosaste-loikamine/
6. http://luua.kovtp.ee/kasulikku?p_p_id=33&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_count=1&p_r_p_564233524_tag=puude+l%C3%B5ikamine

Tööriistade nimekiri peenra rajamiseks ja hooldamiseks.

 

Tööriistade osas on Fiskars end tõestanud. Tal on head, vastupidavad ja mugavalt kasutatavad tööriistad. Ei ole hinnaklassilt just odavad, aga kui on võimalik oodata ostmisega, siis vahel tehakse päris korralikke allahindlusi. Kindlasti on veel mõni firma, kelle tööriistad kohe ära ei lagune.
 

Punane ehitusnöör, puupulgad - peenra mahamärkimiseks enne istutamist

Grilltikud, nöör (liiv) - taimede istutuskohtade ja seemnete külvamiskohtade mahamärkimiseks siis kui istutamine-külvamine toimub

Aiakindad - käte kaitsmine aiatööde aeg.

 

 

Kirves - mahamärkimispulkade otste teravaks tegemiseks ja maasse löömiseks. Firma pole oluline, peaasi et terav oleks.

 

 

Teravaotsaline labidas -  koorida murukamar ja kaevata istutusala läbi. Olen ise kasutanud Fiskarsi labidat- peab vastu ja on mugav käsitseda.

 

 Aiahark - läbikaevatud maa hargiga üle kaevata - saab mullapallid lahti ja umbrohujuuri veel vähemaks korjata. Olen ise kasutanud Fiskarsi harki- peab vastu ja on mugav käsitseda

 

 

 

Kastekann – kastmiseks taimede kasvuperioodi vältel. Mulle meeldib rohkem plastikust - on iseenesest kergem. Kasutatakse kogu taimede kasvuperioodi vältel.

Aianuga – juuepalli lahtilõikamiseks tstutamisel. Firma pole oluline.

 

 

Käpp-kobesti – mulla kobestamise jaoks taimede kasvuperioodi jooksul mitu korda. Firma pole oluline, peab hästi ja mugavalt käes püsima.

 

 

Aiakäärid – äraõitsenud taimeosade eemaldamine, rohttaimede piiramine. Vastavalt vajadusele taimede kasvuperioodi jooksul. Fiskarsi omad ei lagune kohe ära.

 

 

Oksakäärid - kui on puitunud taimeosadega taimi, siis nende piiramist on parem teha oksakääridega. Jällegi võtaks Fiskarsi omad.

 

 

Istutuskühvel – taimede istutamiseks kevadel-sügisel - oleneb kunas istutamine toimub. Olen kasutanud tavalist metallist kühvliosaga istutuskühvlit.

 

 

Umbrohujuurija - saab rohimisel kätte pikkade tugevate juurtega umbrohtusid. Olen kasutanud ka väiksemate taimede istutamisel. Fima pole oluline.

 

Mürgiprits – kahjustajate tõrje vastavalt vajadusele kevadest sügiseni. Firma pole oluline. Kõige odavamat ja logumat ei tasu võtta, pritsiosa kipub ära lagunema.

Poolkuuraud e. peenraserva lõikur (või sirgesevaline labidas) – peenraserva lõikamiseks, seda peaks suve jooksul paar korda tegema, et serv ilus püsiks. Ise olen kasutanud sirgeservalist labidat. Firma pole oluline.

Metallreha – mullapinna tasandamiseks enne istutamist (kas siis kevadel või sügisel - kunas peenart rajama hakatakse). Ei ole oluline mis firma oma.

Aiakäru - sodi äravedamiseks jooksvalt kogu rajamis ja hooldusperioodi jooksul. Aiakäru võiks olla 2-rattaline. Valida konstruktsiooni poolest natuke vastupidavam. Firma pole oluline.

 

Kasutatud materjalid

http://www.toomatool.ee/
http://www.bauhof.ee/
http://tooltime.ee/tooted/aiat%C3%B6%C3%B6riistad/aiapritsid/F8D#Aiaprits 5L
isiklik pildikogu


 

Köögivilja- ja maitsetaimed 1. osa

Harilik tomat (Lycopersicum esculentum)

Joonis 1.  Tomatitaimed

 

Taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud, siledad või ribilised. Peamiselt on viljad punased. On ka kollaseid roosasid, violetseid, valgeid. Tomat pärineb Lõuna-Ameerikast ja jõudis Euroopasse alles 18. sajandil. Alguses kasvatati seda taime peamiselt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Need kolm riiki on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Eestisse hakkas tomat jõudma alles 20. sajandi alguses.

Tomati taim ise on üleni mürgine, mis on omane kõigile maavitsalistele (rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin). Süüa kõlbavad vaid viljad. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad 94% vett, 2,9% süsivesikuid, 0,8% valku, 0,4% rasva, 0,8% kiudaineid, 0,6% mineraalaineid. 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamisteks energiaallikateks on tomatites suhkrud (glükoos ja fruktoos) ning orgaanilised happed (sidrunhape ja õunhape). Viljadele annavad pigmendid lükopeen ja beetakaroteen. Tomatis on rohkelt vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Valmis viljades on c-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis, hästiomastatavat rauda rohkem kui kanalihas, kalas ja piimas.

Küpseid vilju süüakse värskelt salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde, garneeringuna. Tomat on ka oluline konservitööstuse tooraine (näiteks terved konserveeritud tomatid omas mahlas, purustatud konserveeritud tomatid, ketšup)

Tomat on valguse- ja soojalembene kultuur. Kasvule ja arengule on ohtlik, kui temperatuur langel alla +10 °C. Tomat kasvab kõige paremini kergetel, nõrgalt happelistel liivsavi või saviliivmuldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid. Kütteta kasvuhoonesse istutatakse tomatid, kui ööpäevane temperatuur ületab +10 °C ja mulla temperatuur on vähemalt 15 °C, Eestis enamasti mai 2. nädalal. Siit tulenevalt võiks tomatit külvata veebruari lõpus - märtsi alguses, et taimed jõuaksid piisavalt kasvada, kuid ei veniks välja. Kui taimed on siiski ümberistutamise ajaks välja veninud võib taimed istutada kasvuhoonesse kaldu ja mullata varre alumine osa kõrgemalt. Varre külge, mis jääb mulla sisse, kasvavad lisajuured. Vahekaugus reas võiks olla 50-70 cm. Jahedamal ajal kastetakse tomatit korra nädalas, soojade ilmadega 2-3 korda nädalas. Kasta tuleb nii, et muld vähemalt 25 cm sügavuselt niiskuks. Et kasvuhoones ei tekiks liigniiskust on soovitav kasta päeva esimesel poolel ja kasvuhoonet korralikult õhustada. Kogu kasvuperioodi vältel tuleb regulaarselt eemaldada külgvõsusid. Siduda tuleks tomateid laiema lintpaelaga. Kui viljad hakkavad valmima siis alumised lehed hakkavad kolletuma. Need kolletunud lehed tuleb eemaldada. Augusti alguses eemaldatakse õievarred, mis ei ole veel viljaks arenenud, et kiirendada roheliste tomatite valmimist. Tomatid vajavad kasvuperioodi vältel ka väetamist. Enne istutamist tuleb muld hästi ette valmistada kaevates mulda kõdusõnnikut, mereadru või kanasõnnikut. Kasvuperioodi jooksul on hea taimi paar korda virtsalahusega kasta.  
Mõningad toiteelemendid ja nende puuduse tunnused: Lämmastik - lehed kahvaturohelised, väikesed, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt. Fosfor - tumerohelised või sinakad, punaka varjundiga lehed kuivavad, muutudes peaaegu mustaks. Kaalium - lehtede servad kolletuvad, lehed pruunistuvad ja moonduvad, keerduvad allapoole krussi, tõmbuvad krimpsu. Kaltsium - kahjustuvad ladvapungad ja juured. Mangneesium - lehevärv heleneb, omandades leheservades ja roodude vahel kollaka, punaka või lillaka tooni. Raud - helerohelised lehed, roodude vahel esineb heledaid laike - kloroos. Vask - lehetipud valgenevad, ilmneb kloroos. Boor - ladvapungad ja juured surevad, lehed varisevad, taim ei hakka õitsema.

Rahvameditsiin

Rahvameditsiini seisukohalt on tomatit vähe uuritud. Tomatis sisalduvad karotinoidid on olulised meie organismis raku tasemel, kus nad toimivad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale ja reaktiivseid hapnikumolekule. Kõrge karotinoidisisaldus veres on tugeva tervise tagatis. A-vitamiini puudusel soovitatakse juua 1 klaas tomatimahla päevas. Kuna tomatis on tugevatoimelised fütontsiidid on tomati pehme sisu kasutusel infektsioonilistel nahahaigustel ja haavade ravis. Värske tomat ja tomatimahl on hea ainevahetushäirete, südame-veresoonte, neeruhaiguste, kehvveresuse ja mao-seedetrakti häirete puhul. Ei sobi aga kõrge maohappesusega kulgevate haiguste korral. Tomat mõjub soodsalt maksale, kuid ei sobi sapikivitõve puhul.

Kahjurite tõrje

Tomatitaimede küljest näpistatud lehti saab edukalt kasutada kahjurite tõrjeks. 400 g värskeid hakitud tomatilehti valada üle 1 l veega. Leotada 3-4 tundi ning seejärel keeta 30 minutit nõrgal tulel. Keedus kurnata ja lahjendada pritsimiseks veega 1:3 ja lisada rohelist seepi, et segu paremini taimede külge kleepuks. Kasutatakse lehetäide, lestade ja lehekirpude tõrjeks. Pritsimist korrata 7-10 päeva tagant.

Harilik kurgirohi (Borago officinalis)

Joonis 2. Harilik kurgirohi

Harilik kurgirohi on kareleheliste sugukonda, kurgirohu perekonda kuuluv liik. Ta on üheaastane rohttaim, mis on pärit Lähis-Idast. Kasvab 30-60 cm kõrguseks ja kuni 40 cm laiuseks puhmaks. Seemned külvatakse aprillis-mais avamaale, tõusmed tärkavad 6-7 päeva pärast. Taim on üleni kaetud karvadega. Vars on püstine või tõusev, lihakas, ribiline, ladvast harunev. Kurgirohu lopsakad lehed on karvased ja mahlakad, 5-15 cm pikkused, paiknevad varrel vaheldumisi kummalgi pool. Kurgirohi õitseb meil juunist septembrini. Õied on sinised, 1,5-2,5 cm läbimõõduga allapoole suunatud. Leidub ka roosade õitega sorte ja aretatud on ka valgeõieline kurgirohi. Kurgirohul valmivad järjest üha uued õied. Pehme kliimaga maades õitseb kurgirohi peaaegu kogu aasta.

Kurgirohi eelistab kasvuks päikesepaistelist kasvukohta. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik. Sageli kasvab samas kohas aastaid, külvates end ise. Selle tõttu võib ka metsistuda. Eestis kasvatatakse kurgirohtu peamiselt ilutaimena.

Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA). Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgirohuõli nime all lisaainena GLA puuduse all kannatajatele. Taime lehed sisaldavad karotiini, askorbiinhapet, kaaliumi ja teisi mineraalsooli, orgaanilisi happeid (õunhape ja sidrunhape), eeterlikke õlisid ning limaaineid. Kurgrohu lehed ja õied on rikkad ka vitamiinide poolest (leidub A-, E-, C- ja B grupi vitamiine).

Harilikku kurgirohtu on kasvatatud traditsiooniliselt ka maitsetaimena. Värskena on taimel värsket kurki meenutav lõhn ja maitse ning teda kasutataksegi kurgi asemel. Kasutatakse sageli salati või garneeringuna ning kastmete koostises. Pannakse võileibadele, lisatakse suppidele ja kasutatakse kurkide sissetegemisel.  Kurgirohu juuri korjatakse sügisel. Neid kasutatakse rohelise õli valmistamiseks, mida lisatakse juustule, kohupiimale, hapukoorele, alkohoolsetele jookidele, äädikale, siirupile, karastusjookidele. Kurgirohu juur annab pikantse maitse kalale, lihale ja hakklihale, mis on praetud taimeõlis. Õielehed sisaldavad mittemürgist alkaloidi tesiniini, millel on magus meesarnane maitse. Kurgirohu õis on üks vähestest tõeliselt sinist värvi söödavatest asjadest ja seda kasutatakse magustoitude kaunistamiseks. Õisi suhkurdatakse ning kasutatakse kondiitritööstuses.

Rahvameditsiin

Kurgirohtu kasutatakse ka ravimtaimena, näiteks ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks. Sellega on leevendatud ja ravitud külmetust, bronhiiti ja hingamisteede haigusi, kuna on põletikuvastase toimega. Tarvitatakse ka unetuse, närvilisuse, neeru- ja kuseteede põletike ja hirmutunde korral. Kurgirohu seemnetest pressitud õli kasutatakse muuhulgas ka ekseemi raviks. Taimest valmistatud teed on kasutatud südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Kuivatatud kurgirohu õitest ja lehtedest valmistatud tee on sügavpunast värvi. Tee valmistamiseks võetakse 1spl kuivatatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisatakse pisut mett ja tarvitatakse 3 spl päevas 6-7 päeva järjest.

Kahjuritõrje

Kurgirohi aias hoiab kahjureid eemal. Pannes kurgirohu aeda kasvama näiteks maasikate lähedusse kaovad viirushaigused ja kahjulikud putukad.

Sõnaseletused:

solaniin - looduslik mürk. Solaniin mõjub närvisüsteemile. Juba päris väike kogus võib põhjustada üldärritust. Solaniini kogus ei tohi ületada 200mg 100 g toote kohta. Päikese käes roheliseks läinud kartulid sisaldavad samuti solaniin ja päris suures koguses (kuni 500mg 100g kohta). Seetõttu ei ole soovitatav süüa roheliseks läinud kartuleid.  Kuumutamisel solaniin ei lagune.

fütontsiidid - paljudest taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud.

gammalinoleenhape (GLA) - on küllastumatu oomega-6-rasvhape (C18: 3), mida saadakse linoolhappest. Gammalinoleenhape aitab oluliselt võidelda kõigi põletikuliste probleemide ja eelkõige nahahaiguste vastu.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat

http://www.terviseleht.ee/199942/42_tomat.php

http://www.rodoaed.ee/tomati-kasvatamine-kasvuhoones/

http://www.rodoaed.ee/orgaanilised-vaetised-ning-kaitse-ja-torjevahendid-koduaiast-ja-majapidamisest/

http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article22

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurgirohi

http://www.terviseleht.ee/200022/22_kurgirohi.php

https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/90
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Borago_officinalis_g2.jpg
http://www.osta.ee/maitse-ja-ravimtaim-kurgirohi-seemned-41931019.html