Köögivilja- ja maitsetaimed 1. osa

Harilik tomat (Lycopersicum esculentum)

Joonis 1.  Tomatitaimed

 

Taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud, siledad või ribilised. Peamiselt on viljad punased. On ka kollaseid roosasid, violetseid, valgeid. Tomat pärineb Lõuna-Ameerikast ja jõudis Euroopasse alles 18. sajandil. Alguses kasvatati seda taime peamiselt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Need kolm riiki on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Eestisse hakkas tomat jõudma alles 20. sajandi alguses.

Tomati taim ise on üleni mürgine, mis on omane kõigile maavitsalistele (rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin). Süüa kõlbavad vaid viljad. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad 94% vett, 2,9% süsivesikuid, 0,8% valku, 0,4% rasva, 0,8% kiudaineid, 0,6% mineraalaineid. 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamisteks energiaallikateks on tomatites suhkrud (glükoos ja fruktoos) ning orgaanilised happed (sidrunhape ja õunhape). Viljadele annavad pigmendid lükopeen ja beetakaroteen. Tomatis on rohkelt vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Valmis viljades on c-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis, hästiomastatavat rauda rohkem kui kanalihas, kalas ja piimas.

Küpseid vilju süüakse värskelt salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde, garneeringuna. Tomat on ka oluline konservitööstuse tooraine (näiteks terved konserveeritud tomatid omas mahlas, purustatud konserveeritud tomatid, ketšup)

Tomat on valguse- ja soojalembene kultuur. Kasvule ja arengule on ohtlik, kui temperatuur langel alla +10 °C. Tomat kasvab kõige paremini kergetel, nõrgalt happelistel liivsavi või saviliivmuldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid. Kütteta kasvuhoonesse istutatakse tomatid, kui ööpäevane temperatuur ületab +10 °C ja mulla temperatuur on vähemalt 15 °C, Eestis enamasti mai 2. nädalal. Siit tulenevalt võiks tomatit külvata veebruari lõpus - märtsi alguses, et taimed jõuaksid piisavalt kasvada, kuid ei veniks välja. Kui taimed on siiski ümberistutamise ajaks välja veninud võib taimed istutada kasvuhoonesse kaldu ja mullata varre alumine osa kõrgemalt. Varre külge, mis jääb mulla sisse, kasvavad lisajuured. Vahekaugus reas võiks olla 50-70 cm. Jahedamal ajal kastetakse tomatit korra nädalas, soojade ilmadega 2-3 korda nädalas. Kasta tuleb nii, et muld vähemalt 25 cm sügavuselt niiskuks. Et kasvuhoones ei tekiks liigniiskust on soovitav kasta päeva esimesel poolel ja kasvuhoonet korralikult õhustada. Kogu kasvuperioodi vältel tuleb regulaarselt eemaldada külgvõsusid. Siduda tuleks tomateid laiema lintpaelaga. Kui viljad hakkavad valmima siis alumised lehed hakkavad kolletuma. Need kolletunud lehed tuleb eemaldada. Augusti alguses eemaldatakse õievarred, mis ei ole veel viljaks arenenud, et kiirendada roheliste tomatite valmimist. Tomatid vajavad kasvuperioodi vältel ka väetamist. Enne istutamist tuleb muld hästi ette valmistada kaevates mulda kõdusõnnikut, mereadru või kanasõnnikut. Kasvuperioodi jooksul on hea taimi paar korda virtsalahusega kasta.  
Mõningad toiteelemendid ja nende puuduse tunnused: Lämmastik - lehed kahvaturohelised, väikesed, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt. Fosfor - tumerohelised või sinakad, punaka varjundiga lehed kuivavad, muutudes peaaegu mustaks. Kaalium - lehtede servad kolletuvad, lehed pruunistuvad ja moonduvad, keerduvad allapoole krussi, tõmbuvad krimpsu. Kaltsium - kahjustuvad ladvapungad ja juured. Mangneesium - lehevärv heleneb, omandades leheservades ja roodude vahel kollaka, punaka või lillaka tooni. Raud - helerohelised lehed, roodude vahel esineb heledaid laike - kloroos. Vask - lehetipud valgenevad, ilmneb kloroos. Boor - ladvapungad ja juured surevad, lehed varisevad, taim ei hakka õitsema.

Rahvameditsiin

Rahvameditsiini seisukohalt on tomatit vähe uuritud. Tomatis sisalduvad karotinoidid on olulised meie organismis raku tasemel, kus nad toimivad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale ja reaktiivseid hapnikumolekule. Kõrge karotinoidisisaldus veres on tugeva tervise tagatis. A-vitamiini puudusel soovitatakse juua 1 klaas tomatimahla päevas. Kuna tomatis on tugevatoimelised fütontsiidid on tomati pehme sisu kasutusel infektsioonilistel nahahaigustel ja haavade ravis. Värske tomat ja tomatimahl on hea ainevahetushäirete, südame-veresoonte, neeruhaiguste, kehvveresuse ja mao-seedetrakti häirete puhul. Ei sobi aga kõrge maohappesusega kulgevate haiguste korral. Tomat mõjub soodsalt maksale, kuid ei sobi sapikivitõve puhul.

Kahjurite tõrje

Tomatitaimede küljest näpistatud lehti saab edukalt kasutada kahjurite tõrjeks. 400 g värskeid hakitud tomatilehti valada üle 1 l veega. Leotada 3-4 tundi ning seejärel keeta 30 minutit nõrgal tulel. Keedus kurnata ja lahjendada pritsimiseks veega 1:3 ja lisada rohelist seepi, et segu paremini taimede külge kleepuks. Kasutatakse lehetäide, lestade ja lehekirpude tõrjeks. Pritsimist korrata 7-10 päeva tagant.

Harilik kurgirohi (Borago officinalis)

Joonis 2. Harilik kurgirohi

Harilik kurgirohi on kareleheliste sugukonda, kurgirohu perekonda kuuluv liik. Ta on üheaastane rohttaim, mis on pärit Lähis-Idast. Kasvab 30-60 cm kõrguseks ja kuni 40 cm laiuseks puhmaks. Seemned külvatakse aprillis-mais avamaale, tõusmed tärkavad 6-7 päeva pärast. Taim on üleni kaetud karvadega. Vars on püstine või tõusev, lihakas, ribiline, ladvast harunev. Kurgirohu lopsakad lehed on karvased ja mahlakad, 5-15 cm pikkused, paiknevad varrel vaheldumisi kummalgi pool. Kurgirohi õitseb meil juunist septembrini. Õied on sinised, 1,5-2,5 cm läbimõõduga allapoole suunatud. Leidub ka roosade õitega sorte ja aretatud on ka valgeõieline kurgirohi. Kurgirohul valmivad järjest üha uued õied. Pehme kliimaga maades õitseb kurgirohi peaaegu kogu aasta.

Kurgirohi eelistab kasvuks päikesepaistelist kasvukohta. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik. Sageli kasvab samas kohas aastaid, külvates end ise. Selle tõttu võib ka metsistuda. Eestis kasvatatakse kurgirohtu peamiselt ilutaimena.

Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA). Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgirohuõli nime all lisaainena GLA puuduse all kannatajatele. Taime lehed sisaldavad karotiini, askorbiinhapet, kaaliumi ja teisi mineraalsooli, orgaanilisi happeid (õunhape ja sidrunhape), eeterlikke õlisid ning limaaineid. Kurgrohu lehed ja õied on rikkad ka vitamiinide poolest (leidub A-, E-, C- ja B grupi vitamiine).

Harilikku kurgirohtu on kasvatatud traditsiooniliselt ka maitsetaimena. Värskena on taimel värsket kurki meenutav lõhn ja maitse ning teda kasutataksegi kurgi asemel. Kasutatakse sageli salati või garneeringuna ning kastmete koostises. Pannakse võileibadele, lisatakse suppidele ja kasutatakse kurkide sissetegemisel.  Kurgirohu juuri korjatakse sügisel. Neid kasutatakse rohelise õli valmistamiseks, mida lisatakse juustule, kohupiimale, hapukoorele, alkohoolsetele jookidele, äädikale, siirupile, karastusjookidele. Kurgirohu juur annab pikantse maitse kalale, lihale ja hakklihale, mis on praetud taimeõlis. Õielehed sisaldavad mittemürgist alkaloidi tesiniini, millel on magus meesarnane maitse. Kurgirohu õis on üks vähestest tõeliselt sinist värvi söödavatest asjadest ja seda kasutatakse magustoitude kaunistamiseks. Õisi suhkurdatakse ning kasutatakse kondiitritööstuses.

Rahvameditsiin

Kurgirohtu kasutatakse ka ravimtaimena, näiteks ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks. Sellega on leevendatud ja ravitud külmetust, bronhiiti ja hingamisteede haigusi, kuna on põletikuvastase toimega. Tarvitatakse ka unetuse, närvilisuse, neeru- ja kuseteede põletike ja hirmutunde korral. Kurgirohu seemnetest pressitud õli kasutatakse muuhulgas ka ekseemi raviks. Taimest valmistatud teed on kasutatud südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Kuivatatud kurgirohu õitest ja lehtedest valmistatud tee on sügavpunast värvi. Tee valmistamiseks võetakse 1spl kuivatatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisatakse pisut mett ja tarvitatakse 3 spl päevas 6-7 päeva järjest.

Kahjuritõrje

Kurgirohi aias hoiab kahjureid eemal. Pannes kurgirohu aeda kasvama näiteks maasikate lähedusse kaovad viirushaigused ja kahjulikud putukad.

Sõnaseletused:

solaniin - looduslik mürk. Solaniin mõjub närvisüsteemile. Juba päris väike kogus võib põhjustada üldärritust. Solaniini kogus ei tohi ületada 200mg 100 g toote kohta. Päikese käes roheliseks läinud kartulid sisaldavad samuti solaniin ja päris suures koguses (kuni 500mg 100g kohta). Seetõttu ei ole soovitatav süüa roheliseks läinud kartuleid.  Kuumutamisel solaniin ei lagune.

fütontsiidid - paljudest taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud.

gammalinoleenhape (GLA) - on küllastumatu oomega-6-rasvhape (C18: 3), mida saadakse linoolhappest. Gammalinoleenhape aitab oluliselt võidelda kõigi põletikuliste probleemide ja eelkõige nahahaiguste vastu.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat

http://www.terviseleht.ee/199942/42_tomat.php

http://www.rodoaed.ee/tomati-kasvatamine-kasvuhoones/

http://www.rodoaed.ee/orgaanilised-vaetised-ning-kaitse-ja-torjevahendid-koduaiast-ja-majapidamisest/

http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article22

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurgirohi

http://www.terviseleht.ee/200022/22_kurgirohi.php

https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/90
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Borago_officinalis_g2.jpg
http://www.osta.ee/maitse-ja-ravimtaim-kurgirohi-seemned-41931019.html