kolmapäev, 29. aprill 2015

Turbapeenar

Turbapeenra rajamine.




Kõik kolm artiklit tunduvad usaldusväärsed, sest kokkuvõttes räägitakse kõigis sama juttu. Hansaplanti lehel on illustratiivselt toodud töö käik, mille põhjal on lihtne omale ka selline peenar valmis teha.Artiklid olid huvitavad ja informatiivsed. Rääkisid inimesed, kes teadsid mida nad teevad. Töö käik oli ilusti lahti seletatud.
Turbapeenar on võimalus oma aias kasvatada hapulembeseid taimi. Peenar on võimalik rajada olemasolevasse pinnasesse (maapinnaga tasa või veidi kõrgem), aga võib teha ka kõrgpeenra. 

Kõrgpeenra puhul laotatakse maapinnale peenravaip. Seejärel laotakse märjaks leotatud turbapätsidest peenraäär. (Peenra ääre võib teha ka palkidest või maakividest (mitte paekividest) – mis aeda parasjagu sobib). Turbapätsid saetakse parajaks ja sobitatakse üksteise kõrvale. Ühendada võib need omavahel poolviltu grilltikuga. Sedasi ladudes on võimalik peenar teha ka sellistesse kohtadesse kuhu muidu peenra rajamine osutuks pea võimatuks. Kui peenra ääred on laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolviltu maha, siis pätside välimine serv ei kuiva ja nii püüavad pätsid paremini niiskust. Seejärel täidetakse auk turbaga ja rododendronitele mõeldud turbamullaga millesse on segatud jämedat männikoorepuru. Kindlasti tuleb jälgida, et turvas ei oleks neutraliseeritud vaid ikkagi happeline. Mulda tuleb algul panna peenrasse kuhjaga, sest ajapikku vajub see kokku. Turba kastmiseks tuleb varuda aega, sest turvas niiskub väga halvasti. Selliselt rajatud peenras on võimalik kasvatada kõiki hapulembeseid taimi.
 (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936 - sellel aadressil on väga hästi piltidega ära toodud turba kõrgpeenra rajamine.)

Kui peenar soovitakse rajada maapinnaga tasa, siis esmalt eemaldatakse olemasolev pinnas ja tehakse süvend. Süvendi põhja ja äärtele laotatakse jällegi peenravaip, et pinnasekihid ei seguneks. Edasi täidetakse süvend turba ning rododendronitele mõeldud turbamullaga. Turvas kastetakse ühtlaselt niiskeks.
Kui valida peenrasse rododendronid, siis enne istutamist, tuleks neid korralikult leotada. Rododendroni juurekael ei tohi istutusjärgselt olla sügavamal kui oli potis. Pärast istutamist tuleb turbapind katta koorepurumultšiga ja veelkord üle kasta.

Õigesti rajatud turbapeenar on praktiliselt hooldusvaba umbrohu suhtes. Vaja on ainult kasta, närbunud õienuppe ära korjata ja korra aastas väetada (rododendroneid väetatakse hiljemalt juuni lõpus – hilisema väetamise tulemusena hakkavad taimed kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda ja taim saab talvel külmakahjustusi). Kui turbapeenar sai rajatud päikeselisele kasvukohale, siis eeskätte igihaljaid rododendroneid tuleb talvel-kevadel kaitsta varjutuskangaga.

Turbapeenrasse sobivad taimed:
puittaimedest –    rododendron Rhododendron
küüvits Andromeda polifolia
kalmia Kalmia
eerika Erica
mustikas Vaccinium myrtillus
kanarbik Calluna vulgaris
rohttaimedest –    hosta Hosta
                               krookus Crocus
                               kevadadoonis Adonis vernalis
                               jaapani priimula Primula japonica
                               lõokannus Corydalis
                               puksrohi Pachysandra
                               sasik Leptinella Cass.
                               koerahammas Erythronium
                               kolmisnartsiss Narcissus triandrus
                               jaapani metsmagun Hylomecon japonicum
                               suureõieline norulill Uvularia grandiflora    

Uus ja huvitav – turbapätsid, millest saab maapinnale praktiliselt suvalisse kohta rajada peenra. 25.04 eetris olnud „Aia- ja kodusaates“ oli ka selline huvitav märkus, et kui vaja turbapeenra happesust vahepeal tõsta, siis piisab teelusikatäiest sidrunhappest kastekannu kohta ja selle lahusega peenart kasta.






2 kommentaari:

  1. Lugesin antud tööd selliselt, et kui mul endal oleks vaja rajada turbapeenar, siis kas saan seda teha Angela töö põhjal.Uurisin ka ise materjale turbapeenra rajamisest ja tekkis selline küsimus, kas kõrgpeenra rajamisel on vaja ka umbrohi hävitada või piisab peenravaiba maapinnale panemisest.
    Leidsin hea artikli kus kirjutatakse natuke rohkem asjast, see asub aadressil http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&prn=1&art=220&cid=
    Angela kirjutab oma töös rohkem tehnilisest poolest ja seepärast arvan ma, et kui ma võtaksin aluseks nii tema töö kui ka loetud artikli, siis ma saaksin oma turbapeenra rajamisega hakkama küll. See tähendab siis aga seda, et minu arvates vajaks Angela töö väikseid täiendusi. Olekski oodanud rohkem erinevat materjali. Näiteks sain ma aednik Piret Pihtjõe artiklist teada seda, et maapind tuleks kohe kindlasti läbi kaevata ja umbrohust puhastada või seda, et jõhvikale sobib paremini kasvada maa sisse rajatud peenras (kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma ) või seda, et paesel rannikul maa sisse rajatud peenart valitseb oht (paas neutraliseerib turba ) ja veel mitmeid selliseid väikseid, aga olulisi nippe.
    Sobilike taimede nimekiri oli minu arvates täiesti piisav.Igaüks leiab ju ikka ise endale sobilikud taimed.
    Minu jaoks jäigi selles töös puudu sellistest väikestest , aga olulistest tähelepanekutest.

    VastaKustuta
  2. Ühinen Merikese kommentaaridega. Juurde võiks lisada mõned pildid. Need annaksid hea ülevaate aiaelemendist, millest kirjutate.

    VastaKustuta