Suvelillede kodutöö

Skarifitseerimine – seemnete töötlemine. Mehhaaniline skarifitseerimise eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. Kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Seemnekesta võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes (suured seemned), spetsiaalsetes seadmetes töödeldes (skarifaatoris), või purgis/spets anuma seemneid hõõrudes/raputades koos liiva, kruusa või klaasipuruga.
Keemilise skarifitseerimise korral kasutatakse seemnekesta vigastamiseks konsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
Termiline skarifitseerimine – seemnete töötlemine keeva veega. Tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnetega. Kuuma ja külma vee vaheldumise tulemusena seemnekest praguneb.
Stratifitseerimine – seemnete kihitamine (erinevate temperatuuridega mõjutamine, ka seemnete külmkäsitlus).Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-(0-5 kraadi), niiskus- ja õhuežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani. Stratifitseerimiseks sobib kelder või kaevik kus on stabiilne niiskus ja temperatuur. Seemned asetatakse liiva-turbasegusse (1:1). Substraat peab olema parajalt niiske, vajadusel lisada vett natuke. Korra-kaks kuus tuleb seemneid segada ja kontrollida, et tagada õhutatus ja jälgida, et seemned ei oleks hallitama läinud. Kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestatud siis tuleks seemned välja lumele asetada ja katta pealt lumega. Lumele pannakse saepuru või põhku, et see kevadel liiga ruttu ei sulaks. Seemnete juures lumes peaks temperatuur püsima vahemikus -1..-3 kraadi. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.


Miks paljundada suvelilli seemnetega? Sest see on lihtne. Vahel ka põnev - kui osta poest pakiga seemneid ei pruugi saada sellist värvi ja kõrgust taimi kui lubatud. Kui oma aiast korjata seemneid järgmiseks aastaks, siis võib ka saada hoopis teistsuguse värviga lille.

Seemnetega paljundamisel jälgitakse, kas taim on vaja ette kasvatada või võib seemned avamaale, otse kasvukohale külvata. Kui taimed ette kasvatatakse, siis valitakse vastavalt seemnetel kas külvikarp, -kast, -kassett, pott või turbatablett (oleneb seemnete suurusest ja külvatavast kogusest). Valmistatakse külvipind ette - pannakse sõelutud kasvusubstraat potti, surutakse see kinni, lisatakse juurde niipalju et anum oleks ääretasa täis (viimast kihti ei suruta kõvasti kinni vaid tasandatakse). Paneme seemned kasvusubstraati ja katame turba või liivaga (v.a valgusidanejad nt lobeelia - nende pott on vaja ka idanemise ajaks valgesse kohta paigutada ja kindlasti pealt katta kas klaasi või kilega, et vältida seemnete läbikuivamist). Külviruumi temperatuur peaks olema +18-+25 kraadi. Külvid kastetakse toasooja veega. Kogu idanemisperioodi vältel tuleb jälgida, et külvid läbi ei kuivaks. Niikaua kui taimed pole veel tärganud pole valgus neile oluline. Idanemise ajal peavad potid olema soojas kohas. Kui taimed on tärganud tuleb potid paigutada veidi jahedamasse kuid valgesse kohta, et nad välja ei veniks. Tihedalt külvatud taimi on vaja pikeeida idulehtede faasis. Peale pikeerimist taimed kastetakse piserdamisega. 3-4 nädalat peale pikeerimist toimub taimede potistamine st. taimed istutatakse pottidesse ümber. Potistamisele järgneb taimede kastmine. Vahel on vaja kasvavaid taimi otsese päikesevalguse eest varjutada. Selleks saab kasutada vajutuskangaid.
Kui seemned külvata otse kasvukohale, siis jääb ära taimede pikeerimine vaid toimub taimede harvendamine kaks korda. Muus osas on seemnete külviprotsess sarnane taimede ettekasvatamisega. Kasvukohale külvatakse kiiremakasvulisi liike (harilik saialill, kosmos). Peale külvi võib katta kattelooriga öökülmade ohu vältimiseks.

Suvelillede SWOT analüüs:

Kiire kasv Rikkalik õitsemine Pikk õitsemisperiood	Kasvatamise ja kasutamise kulukus
Pakuvad igal aastal vaheldust	Seemned ei idane Noortaimed hukkuvad

Kasutatud kirjandus:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html