Angela Räpinas: Lillede klassifikatsioon kodutöö

Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada? Too näiteid.

Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

1. Üheaastased lilled – ühe aastaga kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned (aedaster, mehhiko päsmaslill, kalevikepp, müür-kipslill).

Kaheaastased lilled – esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed, teisel aastal õitsevad ja viljuvad (habenelk, tokkroos, võõrasema).

Mitmeaastased lilled e. püsililled – taimed, mille eluiga on pikem kui 2 aastat(karvane raudohi, kuljuslill, hiidiisop, roomav akakapsas). Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmed poolpõõsad (puju, liivatee).

2. Kui taimed istutatakse neile mittesobivasse keskkonda siis taimed jäävad kiratsema, võivad liigpäikeset ära kõrbeda, või välja venida ja luituda kui päikest pole piisavalt, liigniiskuse tõttu ära mädaneda või niiskuse puudumise tõttu kuivada. Valedes kasvutingimustes taimed ei näe ilusad kompaktsed ja elujõulised välja. Nad on lötsid, väljaveninud ja luitunud. Ei kasva hästi ja kohe on näha, et midagi taimele ei meeldi. (Rododendron vajab happelist mulda ja kaitset kevadise päikese eest. Neil on vaja elutegevuseks ka mükoriisat. Neutraalses mullas või paepinnasel taimed kasvavad halvasti ja võivad hukkuda. Samuti ei tohi rodode peenra äärde paigutada dolomiiti või lupja – see muudaks jäälegi mulla happesust. Kui kevadel lagedal platsil kasvavad rodod jätta varjutuskangaga katmata, siis lehed saavad kahjustada, kuna maapind on veel külmunud ja juured ei saa piisavalt vett kätte. Või näiteks varsakapju ei saa istutada kuiva ja liivasesse aeda, kui nende jaoks ei ole tehtud eraldi niisket ala.)

3.

mailaselised	tatralised	paksulehelised
Vastakuti/vahelduvad lehed, õied on sügomorfsed, tupp ja koonlehed 4 või 5 tipmega, tolmukaid 2,4, või 5, viljaks on kupar.	lihtlehed, asuvad varrel vahelduvalt, õied väikesed valged, roosad või rohelised lihtsa 3-6 osalise õiekattega kahe või ühesugulised, vars sõlmine ja lehistunud, sõlmede kohal abilehtedest moodustunud tõri, vili lame või kolmekandiline pähkel.	Leht vahelduvad/vastakuti, lihakas (talletab vett), kahekojalised (v.a kukeharjad), abilehti ei ole, õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised, õies tolmukaid sama palju kui kroonlehti või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi aga võivad ka olla alusel kokku kasvanud, vili on kukkurvili, seemnealged on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas.

Sügomorfne õis – õis mida ainult ühe lõikega saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.

Tõri – liitunud abilehtedest taime vart ümbritsev moodustis ülevalpool sõlmekohta.

Pähkel – kuivvili. Pähkel on arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust.
Kukkurvili - on ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda.