Suvelillede kodutöö

Skarifitseerimine – seemnete töötlemine. Mehhaaniline skarifitseerimise eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. Kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Seemnekesta võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes (suured seemned), spetsiaalsetes seadmetes töödeldes (skarifaatoris), või purgis/spets anuma seemneid hõõrudes/raputades koos liiva, kruusa või klaasipuruga.
Keemilise skarifitseerimise korral kasutatakse seemnekesta vigastamiseks konsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
Termiline skarifitseerimine – seemnete töötlemine keeva veega. Tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnetega. Kuuma ja külma vee vaheldumise tulemusena seemnekest praguneb.
Stratifitseerimine – seemnete kihitamine (erinevate temperatuuridega mõjutamine, ka seemnete külmkäsitlus).Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-(0-5 kraadi), niiskus- ja õhuežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani. Stratifitseerimiseks sobib kelder või kaevik kus on stabiilne niiskus ja temperatuur. Seemned asetatakse liiva-turbasegusse (1:1). Substraat peab olema parajalt niiske, vajadusel lisada vett natuke. Korra-kaks kuus tuleb seemneid segada ja kontrollida, et tagada õhutatus ja jälgida, et seemned ei oleks hallitama läinud. Kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestatud siis tuleks seemned välja lumele asetada ja katta pealt lumega. Lumele pannakse saepuru või põhku, et see kevadel liiga ruttu ei sulaks. Seemnete juures lumes peaks temperatuur püsima vahemikus -1..-3 kraadi. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.


Miks paljundada suvelilli seemnetega? Sest see on lihtne. Vahel ka põnev - kui osta poest pakiga seemneid ei pruugi saada sellist värvi ja kõrgust taimi kui lubatud. Kui oma aiast korjata seemneid järgmiseks aastaks, siis võib ka saada hoopis teistsuguse värviga lille.

Seemnetega paljundamisel jälgitakse, kas taim on vaja ette kasvatada või võib seemned avamaale, otse kasvukohale külvata. Kui taimed ette kasvatatakse, siis valitakse vastavalt seemnetel kas külvikarp, -kast, -kassett, pott või turbatablett (oleneb seemnete suurusest ja külvatavast kogusest). Valmistatakse külvipind ette - pannakse sõelutud kasvusubstraat potti, surutakse see kinni, lisatakse juurde niipalju et anum oleks ääretasa täis (viimast kihti ei suruta kõvasti kinni vaid tasandatakse). Paneme seemned kasvusubstraati ja katame turba või liivaga (v.a valgusidanejad nt lobeelia - nende pott on vaja ka idanemise ajaks valgesse kohta paigutada ja kindlasti pealt katta kas klaasi või kilega, et vältida seemnete läbikuivamist). Külviruumi temperatuur peaks olema +18-+25 kraadi. Külvid kastetakse toasooja veega. Kogu idanemisperioodi vältel tuleb jälgida, et külvid läbi ei kuivaks. Niikaua kui taimed pole veel tärganud pole valgus neile oluline. Idanemise ajal peavad potid olema soojas kohas. Kui taimed on tärganud tuleb potid paigutada veidi jahedamasse kuid valgesse kohta, et nad välja ei veniks. Tihedalt külvatud taimi on vaja pikeeida idulehtede faasis. Peale pikeerimist taimed kastetakse piserdamisega. 3-4 nädalat peale pikeerimist toimub taimede potistamine st. taimed istutatakse pottidesse ümber. Potistamisele järgneb taimede kastmine. Vahel on vaja kasvavaid taimi otsese päikesevalguse eest varjutada. Selleks saab kasutada vajutuskangaid.
Kui seemned külvata otse kasvukohale, siis jääb ära taimede pikeerimine vaid toimub taimede harvendamine kaks korda. Muus osas on seemnete külviprotsess sarnane taimede ettekasvatamisega. Kasvukohale külvatakse kiiremakasvulisi liike (harilik saialill, kosmos). Peale külvi võib katta kattelooriga öökülmade ohu vältimiseks.

Suvelillede SWOT analüüs:

Kiire kasv Rikkalik õitsemine Pikk õitsemisperiood	Kasvatamise ja kasutamise kulukus
Pakuvad igal aastal vaheldust	Seemned ei idane Noortaimed hukkuvad

Kasutatud kirjandus:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html

Lillede klassifikatsioon kodutöö

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid. 
2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada? Too näiteid. 
3. Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel. 

1. Üheaastased lilled – ühe aastaga kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned (aedaster, mehhiko päsmaslill, kalevikepp, müür-kipslill). 

Kaheaastased lilled – esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed, teisel aastal õitsevad ja viljuvad (habenelk, tokkroos, võõrasema). 

Mitmeaastased lilled e. püsililled – taimed, mille eluiga on pikem kui 2 aastat(karvane raudohi, kuljuslill, hiidiisop, roomav akakapsas). Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmed poolpõõsad (puju, liivatee). 

2. Kui taimed istutatakse neile mittesobivasse keskkonda siis taimed jäävad kiratsema, võivad liigpäikeset ära kõrbeda, või välja venida ja luituda kui päikest pole piisavalt, liigniiskuse tõttu ära mädaneda või niiskuse puudumise tõttu kuivada. Valedes kasvutingimustes taimed ei näe ilusad kompaktsed ja elujõulised välja. Nad on lötsid, väljaveninud ja luitunud. Ei kasva hästi ja kohe on näha, et midagi taimele ei meeldi. (Rododendron vajab happelist mulda ja kaitset kevadise päikese eest. Neil on vaja elutegevuseks ka mükoriisat. Neutraalses mullas või paepinnasel taimed kasvavad halvasti ja võivad hukkuda.  Samuti ei tohi rodode peenra äärde paigutada dolomiiti või lupja – see muudaks jäälegi mulla happesust. Kui kevadel lagedal platsil kasvavad rodod jätta varjutuskangaga katmata, siis lehed saavad kahjustada, kuna maapind on veel külmunud ja juured ei saa piisavalt vett kätte. Või näiteks varsakapju ei saa istutada kuiva ja liivasesse aeda, kui nende jaoks ei ole tehtud eraldi niisket ala.) 

3.

mailaselised	tatralised	paksulehelised
Vastakuti/vahelduvad lehed, õied on sügomorfsed, tupp ja koonlehed 4 või 5 tipmega, tolmukaid 2,4, või 5,  viljaks on kupar.	lihtlehed, asuvad varrel vahelduvalt,  õied väikesed valged, roosad või rohelised lihtsa 3-6 osalise õiekattega kahe või ühesugulised, vars sõlmine ja lehistunud, sõlmede kohal abilehtedest moodustunud tõri,  vili lame või kolmekandiline pähkel.	Leht vahelduvad/vastakuti, lihakas (talletab vett), kahekojalised (v.a kukeharjad), abilehti ei ole,  õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised, õies tolmukaid sama palju kui kroonlehti või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi aga võivad ka olla alusel kokku kasvanud,  vili on kukkurvili, seemnealged on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas.

Sügomorfne õis – õis mida ainult ühe lõikega saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. 

Tõri – liitunud abilehtedest taime vart ümbritsev moodustis ülevalpool sõlmekohta. 

Pähkel – kuivvili. Pähkel on arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. 
Kukkurvili - on ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda.

Mailaselised: müürilill Cymbalaria Hill 

Tatralised: tatar Fagopyrum 

Paksulehelised: harilik  kukehari Sedum acre L. 

Kasutatud kirjandus: 

õpetaja materjalid 

http://www.kristiineaiakeskus.ee/pysililled 

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=126&art=61 

http://www.rodoaed.ee/rododendron-mida-see-tahendab/ 

http://et.wikipedia.org/wiki/Mailaselised 

http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCrlill 

http://files.ene.test.finestmedia.ee/ENE%207.%20köide.%20Rund–Ting%20(1975)/NENE7_page_0542.jpg 

http://et.wikipedia.org/wiki/Paksulehelised 

http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheidulehelised.htm 

http://et.wikipedia.org/wiki/Tatralised