Harilik tomat (Lycopersicum esculentum)
 |
| Joonis 1. Tomatitaimed |
Taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Tomatiks nimetatakse ka
tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud, siledad või
ribilised. Peamiselt on viljad punased. On ka kollaseid roosasid, violetseid,
valgeid. Tomat pärineb Lõuna-Ameerikast ja jõudis Euroopasse alles 18. sajandil.
Alguses kasvatati seda taime peamiselt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja
Hispaanias. Need kolm riiki on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Eestisse
hakkas tomat jõudma alles 20. sajandi alguses.
Tomati taim ise on üleni mürgine, mis on omane kõigile
maavitsalistele (rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest
tuntumad on solaniin ja tomatiin). Süüa kõlbavad vaid viljad. Keskmiselt
sisaldavad küpsed tomati viljad 94% vett, 2,9% süsivesikuid, 0,8% valku, 0,4%
rasva, 0,8% kiudaineid, 0,6% mineraalaineid. 100 g tomatit sisaldab vaid
paarkümmend kcal. Peamisteks energiaallikateks on tomatites suhkrud (glükoos ja
fruktoos) ning orgaanilised happed (sidrunhape ja õunhape). Viljadele annavad
pigmendid lükopeen ja beetakaroteen. Tomatis on rohkelt vitamiine (B-rühma
vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja
tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Valmis
viljades on c-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis, hästiomastatavat rauda
rohkem kui kanalihas, kalas ja piimas.
Küpseid vilju süüakse värskelt salatites, võileivakattena,
lisandina pearoogade juurde, garneeringuna. Tomat on ka oluline konservitööstuse
tooraine (näiteks terved konserveeritud tomatid omas mahlas, purustatud
konserveeritud tomatid, ketšup)
Tomat on valguse- ja soojalembene kultuur. Kasvule ja
arengule on ohtlik, kui temperatuur langel alla +10 °C. Tomat kasvab kõige
paremini kergetel, nõrgalt happelistel liivsavi või saviliivmuldadel, mis
sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid. Kütteta kasvuhoonesse istutatakse
tomatid, kui ööpäevane temperatuur ületab +10 °C ja mulla temperatuur on
vähemalt 15 °C, Eestis enamasti mai 2. nädalal. Siit tulenevalt võiks tomatit
külvata veebruari lõpus - märtsi alguses, et taimed jõuaksid piisavalt kasvada, kuid ei veniks
välja. Kui taimed on siiski ümberistutamise ajaks välja veninud võib taimed
istutada kasvuhoonesse kaldu ja mullata varre alumine osa kõrgemalt. Varre
külge, mis jääb mulla sisse, kasvavad lisajuured. Vahekaugus reas võiks olla
50-70 cm. Jahedamal ajal kastetakse tomatit korra nädalas, soojade ilmadega 2-3
korda nädalas. Kasta tuleb nii, et muld vähemalt 25 cm sügavuselt niiskuks. Et
kasvuhoones ei tekiks liigniiskust on soovitav kasta päeva esimesel poolel ja
kasvuhoonet korralikult õhustada. Kogu kasvuperioodi vältel tuleb regulaarselt
eemaldada külgvõsusid. Siduda tuleks tomateid laiema lintpaelaga. Kui viljad
hakkavad valmima siis alumised lehed hakkavad kolletuma. Need kolletunud lehed
tuleb eemaldada. Augusti alguses eemaldatakse õievarred, mis ei ole veel
viljaks arenenud, et kiirendada roheliste tomatite valmimist. Tomatid vajavad
kasvuperioodi vältel ka väetamist. Enne istutamist tuleb muld hästi ette
valmistada kaevates mulda kõdusõnnikut, mereadru või kanasõnnikut.
Kasvuperioodi jooksul on hea taimi paar korda virtsalahusega kasta.
Mõningad toiteelemendid ja nende puuduse tunnused: Lämmastik - lehed kahvaturohelised, väikesed, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt. Fosfor - tumerohelised või sinakad, punaka varjundiga lehed kuivavad, muutudes peaaegu mustaks. Kaalium - lehtede servad kolletuvad, lehed pruunistuvad ja moonduvad, keerduvad allapoole krussi, tõmbuvad krimpsu. Kaltsium - kahjustuvad ladvapungad ja juured. Mangneesium - lehevärv heleneb, omandades leheservades ja roodude vahel kollaka, punaka või lillaka tooni. Raud - helerohelised lehed, roodude vahel esineb heledaid laike - kloroos. Vask - lehetipud valgenevad, ilmneb kloroos. Boor - ladvapungad ja juured surevad, lehed varisevad, taim ei hakka õitsema.
Mõningad toiteelemendid ja nende puuduse tunnused: Lämmastik - lehed kahvaturohelised, väikesed, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt. Fosfor - tumerohelised või sinakad, punaka varjundiga lehed kuivavad, muutudes peaaegu mustaks. Kaalium - lehtede servad kolletuvad, lehed pruunistuvad ja moonduvad, keerduvad allapoole krussi, tõmbuvad krimpsu. Kaltsium - kahjustuvad ladvapungad ja juured. Mangneesium - lehevärv heleneb, omandades leheservades ja roodude vahel kollaka, punaka või lillaka tooni. Raud - helerohelised lehed, roodude vahel esineb heledaid laike - kloroos. Vask - lehetipud valgenevad, ilmneb kloroos. Boor - ladvapungad ja juured surevad, lehed varisevad, taim ei hakka õitsema.
Rahvameditsiin
Rahvameditsiini seisukohalt on tomatit vähe uuritud. Tomatis
sisalduvad karotinoidid on olulised meie organismis raku tasemel, kus nad
toimivad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale ja reaktiivseid
hapnikumolekule. Kõrge karotinoidisisaldus veres on tugeva tervise tagatis.
A-vitamiini puudusel soovitatakse juua 1 klaas tomatimahla päevas. Kuna tomatis
on tugevatoimelised fütontsiidid on tomati pehme sisu kasutusel
infektsioonilistel nahahaigustel ja haavade ravis. Värske tomat ja tomatimahl
on hea ainevahetushäirete, südame-veresoonte, neeruhaiguste, kehvveresuse ja
mao-seedetrakti häirete puhul. Ei sobi aga kõrge maohappesusega kulgevate
haiguste korral. Tomat mõjub soodsalt maksale, kuid ei sobi sapikivitõve puhul.
Kahjurite tõrje
Tomatitaimede küljest näpistatud lehti saab edukalt kasutada
kahjurite tõrjeks. 400 g värskeid hakitud tomatilehti valada üle 1 l veega.
Leotada 3-4 tundi ning seejärel keeta 30 minutit nõrgal tulel. Keedus kurnata
ja lahjendada pritsimiseks veega 1:3 ja lisada rohelist seepi, et segu paremini
taimede külge kleepuks. Kasutatakse lehetäide, lestade ja lehekirpude tõrjeks.
Pritsimist korrata 7-10 päeva tagant.
Harilik kurgirohi (Borago officinalis)
 |
| Joonis 2. Harilik kurgirohi |
Harilik kurgirohi on kareleheliste sugukonda, kurgirohu
perekonda kuuluv liik. Ta on üheaastane rohttaim, mis on pärit Lähis-Idast.
Kasvab 30-60 cm kõrguseks ja kuni 40 cm laiuseks puhmaks. Seemned külvatakse
aprillis-mais avamaale, tõusmed tärkavad 6-7 päeva pärast. Taim on üleni kaetud
karvadega. Vars on püstine või tõusev, lihakas, ribiline, ladvast harunev.
Kurgirohu lopsakad lehed on karvased ja mahlakad, 5-15 cm pikkused, paiknevad
varrel vaheldumisi kummalgi pool. Kurgirohi õitseb meil juunist septembrini.
Õied on sinised, 1,5-2,5 cm läbimõõduga allapoole suunatud. Leidub ka roosade
õitega sorte ja aretatud on ka valgeõieline kurgirohi. Kurgirohul valmivad
järjest üha uued õied. Pehme kliimaga maades õitseb kurgirohi peaaegu kogu
aasta.
Kurgirohi eelistab kasvuks päikesepaistelist kasvukohta.
Mullastiku suhtes ei ole nõudlik. Sageli kasvab samas kohas aastaid, külvates
end ise. Selle tõttu võib ka metsistuda. Eestis kasvatatakse kurgirohtu peamiselt
ilutaimena.
Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt
õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA).
Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgirohuõli nime all lisaainena GLA
puuduse all kannatajatele. Taime lehed sisaldavad karotiini, askorbiinhapet,
kaaliumi ja teisi mineraalsooli, orgaanilisi happeid (õunhape ja sidrunhape),
eeterlikke õlisid ning limaaineid. Kurgrohu lehed ja õied on rikkad ka
vitamiinide poolest (leidub A-, E-, C- ja B grupi vitamiine).
Harilikku kurgirohtu on kasvatatud traditsiooniliselt ka
maitsetaimena. Värskena on taimel värsket kurki meenutav lõhn ja maitse ning
teda kasutataksegi kurgi asemel. Kasutatakse sageli salati või garneeringuna
ning kastmete koostises. Pannakse võileibadele, lisatakse suppidele ja
kasutatakse kurkide sissetegemisel. Kurgirohu juuri korjatakse sügisel. Neid
kasutatakse rohelise õli valmistamiseks, mida lisatakse juustule, kohupiimale,
hapukoorele, alkohoolsetele jookidele, äädikale, siirupile, karastusjookidele.
Kurgirohu juur annab pikantse maitse kalale, lihale ja hakklihale, mis on
praetud taimeõlis. Õielehed sisaldavad mittemürgist alkaloidi tesiniini, millel
on magus meesarnane maitse. Kurgirohu õis on üks vähestest tõeliselt sinist
värvi söödavatest asjadest ja seda kasutatakse magustoitude kaunistamiseks.
Õisi suhkurdatakse ning kasutatakse kondiitritööstuses.
Rahvameditsiin
Kurgirohtu kasutatakse ka ravimtaimena, näiteks ainevahetuse
parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks. Sellega on leevendatud ja
ravitud külmetust, bronhiiti ja hingamisteede haigusi, kuna on põletikuvastase
toimega. Tarvitatakse ka unetuse, närvilisuse, neeru- ja kuseteede põletike ja
hirmutunde korral. Kurgirohu seemnetest pressitud õli kasutatakse muuhulgas ka
ekseemi raviks. Taimest valmistatud teed on kasutatud südametegevust ergutava,
närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Kuivatatud
kurgirohu õitest ja lehtedest valmistatud tee on sügavpunast värvi. Tee
valmistamiseks võetakse 1spl kuivatatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoitakse
kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisatakse pisut mett ja tarvitatakse 3
spl päevas 6-7 päeva järjest.
Kahjuritõrje
Kurgirohi aias hoiab kahjureid eemal. Pannes kurgirohu aeda
kasvama näiteks maasikate lähedusse kaovad viirushaigused ja kahjulikud
putukad.
Sõnaseletused:
solaniin - looduslik mürk. Solaniin mõjub närvisüsteemile. Juba päris väike kogus võib põhjustada üldärritust. Solaniini kogus ei tohi ületada 200mg 100 g toote kohta. Päikese käes roheliseks läinud kartulid sisaldavad samuti solaniin ja päris suures koguses (kuni 500mg 100g kohta). Seetõttu ei ole soovitatav süüa roheliseks läinud kartuleid. Kuumutamisel solaniin ei lagune.
fütontsiidid - paljudest taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud.
gammalinoleenhape (GLA) - on küllastumatu oomega-6-rasvhape (C18: 3), mida saadakse linoolhappest. Gammalinoleenhape aitab oluliselt võidelda kõigi põletikuliste probleemide ja eelkõige nahahaiguste vastu.
Kasutatud kirjandus:
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/90
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Borago_officinalis_g2.jpg
http://www.osta.ee/maitse-ja-ravimtaim-kurgirohi-seemned-41931019.html
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=317
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Borago_officinalis_g2.jpg
http://www.osta.ee/maitse-ja-ravimtaim-kurgirohi-seemned-41931019.html
