Uurimus multšide, väetiste ja geosünteetide ning nende omaduste ja kasutamise kohta.

MULTŠID 

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimisega on võimalik kaitsta kasvupinnases olevat veevaru ja vähendada aurumist aga ka kaitsta juurestikku külmumise eest talveperioodil. Veidi vähendab multšimine ka umbrohu kasvu. Samuti vähendab multšimine erosiooni. Multši lagunedes paranevad mulla omadused. Sageli on multšil ka dekoratiivne eesmärk.

Multše saab jagada materjali ja kasutusotstarbe järgi:

Orgaanilised multšid	Mineraalsed multšid	Sünteetilised kiled	Kombineeritud multšid
Peenestatud männikoor	Graniitkillustik	Erinevad geotekstiilid	Geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega
Põhumatid	Kergkruus	Maasikakile	Geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega
Kookosmatid	Dekoratiivkivid	peenravaip
Hekseldatud rohi ja põhk	Klaasgraanulid
Seenekasvatuse jääksubstraat	Kruus
Turvas ja turbagraanulid	Liiv
Paber	Merekarbid
Puiduhake(ka toonitud)	Tellisepuru
Kompostide sõelumisjäägid, kompost	dekoratiivkivid
Kakaoubade koored

Multšide kasutusvõimalused:

Multš	Kus kasutada	Millal kasutada	Miks kasutada
Lehemuld	Külviridadele. Peenardele taimede vahele	Enne külvi. Kasvuajal, kui muld on soojenenud	Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust
Kompost	Tarbetaimedele, istutusaladele	Tarbetaimedele kogu kasvuperioodil, istutusaladele kevadel	Lisab toitaineid, parandab struktuuri ja veega varustatust
Kõdusõnnik	Rohket pealtväetamist vajavatele taimedele	Aktiivsel kasvuperioodil, enamasti kevadel	Toimib lämmastikurikka pealtväetisena, parandab mulla struktuuri ja veega varustatust ning õhustatavust. Rikastab mikroorganismidega
Puiduhake ja koorepuru	Istutusaladele, teeradade katmiseks, mänguväljakutel	Igal ajal, istutusaladel mitte enne mulla soojenemist	Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab umbrohuteket, kaitseb tallatavaid pindasid
Komposteeritud koor	Puude ja põõsaste alla	Igal ajal, kuid mitte enne mulla soojenemist	Dekoratiiveesmärgil, hoiab niiskust, vähendab umbrohu teket
Mineraalsed multšid	Jalgradadele, puude-põõsaste ja rohttaimede alla, kiviktaimlasse, barokkaedadesse ornamentide moodustamiseks	Igal ajal, kuid mitte enne mulla soojenemist	Dekoratiiveesmärgil, vähendab umbrohu teket, drenaažiks

Multše saab jagada ka lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, muruniitmed) ning süsinikurikasteks (puukoor, hake, põhk).

Multše on lagunevaid (männikoor, sõnnik, saepuru jne.)  ja mittelagunevid(liiv, killustik, dekoratiivkivid jne). Lagunevate multšide kihti tuleks iga 2-4 aasta järel uuendada

Kasutusotstarbe järgi saab multše jagada järgmiselt:

dekoratiivmultšid

istutusala- ja pargimultšid

maastiku- ja rajatiste multšid

tarbeaiamultšid

eriotstarbelised multšid

Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ühtlaselt kõikjale. Puude võraalused multšitakse igaüks eraldi jättes puutüve vahetus ümbruses 10 cm multšist vabaks. Multš laotatakse umbes 7 cm kihina (juurekaelte ümber jäetakse natuke vaba mullapinda). Enne multšimist tuleb eemaldada pinnalt umbrohud võimalikult põhjalikult. Multšida ei tohi kuiva pinnast!

Orgaanilised multšid

Orgaaniliste multšide alla ei soovitata laotada peenravaipa.

Enimkasutatud on männikooremultš. Kooremultš valmistatakse männikorbast mis ei  sisalda puiduosakesi. Enne kasutamist peaks koorepuru vähemalt aasta seisma. Valida saab erineva suurusega kooretükkide vahel. Kooremultš on dekoratiivne ja aed tundub hoolitsetud. Vajadusel võib kooremultšile lisada ka orgaanilisi väetisi. Multš ei tohi sisaldada mulda, umbrohuseemneid, mürkkemikaale ja kive. Kooretükke saab kasutada ka raskete savimuldade parandamiseks.

Hakkemultš – kasutamine annab palju võimalusi aiakujunduse seisukohast, kuna puiduhaket saab toonida. Toonimiseks kasutatavad värvained peavad olema loodussõbralikud. Toonimata haket kasutatakse analoogselt kooremultšiga. Hakkemultš  sõelutakse erinevatesse läbimõõduklassidesse. Toodetakse tööstuslikult kui ka kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel. Paremini sobib lehtpuuhake.

Neutraliseeritud turvas ja turbagraanulid – sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Granuleerimata turvas kipub läbi kuivama ja tuul kannab selle laiali.

Murulõikmeid ei tohiks laotada paksemalt kui 2,5-3 cm – muidu ei lase kiht enam õhku läbi.

Põhuga multšimisel arvestada kihi paksuseks 7-8 cm. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Saepuru kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks saepuru 2 aastat seisma – selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid.

Männiokkad laotatakse 3-5 cm kihina. Sobib ainult happelist kasvukeskkonda vajavatele taimedele.

Puulehed peenestatakse ja laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või eemaldatakse riisudes. Tuul võib puulehed laiali ajada. Puulehtedega multšitud pinnas võib vaja lisaks lämmastikväetist.

Pabermultš on isoleerimiseks hea vahend. Seda võib teha ise või osta poest. Hea kasutada üheaastaste kultuuride juures, kuna laguneb kiiresti. Ilu mõttes võib peale laotada koorepuru. Kodune ja lihtne viis pabermultšimiseks on välja otsida vanad ajalehed (mitte kriidipaber!). Laotada 4-6 kihti ajalehepaberit peenrale, katke mulla- või kompostikihiga.

Mineraalsed multšid (kiviklibu, graniidisõelmed, kergkruus, dekoratiivkivid, teokarbid, liiv)

Sobivad eriti suuremate pindade kujundamiseks. Saab kujundada erinevaid geomeetrilisi ornamente ja mustreid kasutades erineva jämeduse ja värvusega multše. Sobib kiviktaimlasse ja maja seinte ääres paiknevatesse peenardesse. Aga ka põõsaste, sibullillede jt. Looduses kivisel pinnasel kasvavate taimede ümber. Paekillustik sobib üksnes lubjalembeste taimede ümber. Kergkruus sobib kõigi taimede multšimiseks. See on toodetud looduslikust savist. Kivimultši ei tohiks peenrale panna paksemalt kui 10 cm.Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida pinnasekihtide segunemist.

Sünteetilised multšid

Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleenkangas. Kestab 8-10 aastat. Tallamiskindel ja takistab umbrohukasvu ning niiskuse aurumist pinnasest. Vähendab ka erosiooni. Sobib kasutada näiteks terrassi-, teekatte-, turbaaia- ja kiviktaimla alusena või kattena.

Tekstiilmultš on kerge pinnakattematerjal. Kestab 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal. Vastupidav UV-kiirgusele, mullas leiduvatele ühenditele. Kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiskena. Seda võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks.

VÄETISED

Väetisi on vaja, et parandada mulla omadusi ja soodustada taimede kasvu. 

Väetised jagunevad orgaanilisteks ja mineraalseteks.  On pulk-, graanul- ja vedelväetisi. Üldväetisi, kevad- ja sügisväetisi. Erinevatele kultuuridele eraldi ja üldisi väetisi, mis sobivad kõigi taimede väetamiseks. On pikaajalisi väetisi ja lühema mõjuajaga. On mitme komponendiga väetisi ja ühekomponendilisi.

Lihtne on poest haarata kas üldväetis ja lugeda pakilt kas momendil väetamist vajavatele taimedele see sobib või võtta konkreetsele kultuurile mõeldud väetis. Kanakakagraanuleid ei soovitata panna sügisel, kuna seal on palju lämmastikku ja seda ei tohiks taimed sügisel palju saada. Küll aga võib kanakaka (või sõnnik) peale saagikoristust põldu kaevata, et kevadeks oleks juba taimedele hea pinnas rajatud. Samuti on hea omada ka naabrit, kes kasvatab hobuseid ja on nõus sõnnikut jagama.
Sügisese

Väetisi saab osta aia- ja ehituskauplustest, väetisega tegelevatest ettevõttetest, lillepoodidest, (nt, Bauhof, K-rauta, Jardin, Baltic Agro, AS Seemi, AS Oilseeds Trade, Scandagra Eesti, Selteret, OÜ Biohaldjas, Eesti Jäätmeringlus).

Kasutamise põhimõtted, mille alusel valikuid teha, kuidas ja millal mingit väetist kasutada.
Väetamisel lähtuda põhimõttest: pigem vähem kui rohkem. Üleväetamine ei ole hea ei taimedele ega ka keskkonnale
Kindlasti tuleb enne väetamist endale selgeks teha mulla omadused väetataval alal. Väga liivastel muldadel on väetamist vaja oluliselt rohkem, kui viljakamatel savi-liivmuldadel. Koos väetiste andmisega võiks ka jälgida, kas mullas on piisavalt mikroorganisme, kes väetised taimedele omistatavaks muudaksid. Orgaaniliste väetiste (sõnnik, kompost, adru, turvas jt) lisamisega mulda saab tõsta mikroorganismide taset mullas.
Kevadine ja sügisene väetamine: sügisese maaharimisega viia mulda sõnnikut või ka kanakakagraanuleid. Kaevata või künda maasse. Kevadel enne külvi viia mulda lämmastikku sisaldavaid väetisi (fosfor ja kaaliumväetisi viia mulda kevadel ainult sel juhul, kui sügisel jäid need mingil põhjusel mulda viimata). Kevadel sobib orgaanilistest väetistest hästi kompost ja kõdusõnnik.
Kasvuperioodil väetamine: kuna taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul, siis on vaja taimi enne väetamist kasta. Kui kasutatakse granuleeritud väetisi, tuleb need kergelt mulda segada ja veidi veel kasta. Ka väetiselahuse kasutamisel võiks muld enne lahusega kastmist olla veidi niiske.
Paar korda suve jooksul võib kasutada ka lehe kaudu väetamist. See tähendab, et lahjema väetiselahusega pritsitakse taimi ja nad saavad toitained lehe kaudu. Kuna taimede põhitoitumine toimub siiski juure kaudu, siis juurevälist väetamist ei ole soovitav pidevalt kasutada.
Lämmastikurikkaid väetisi kasutada eelkõige kevadel ja suve algul. Fosfor ja kaaliumväetisi sügisel.
Mineraalsete väetiste kasutamisel tuleb kindlasti kinni pidada pakil olevatest piirnormidest ja väetamissagedusest.
Valikud: kui vähegi võimalik, siis sügisel võiks mulda kaevata sõnnikut. Külvieelseks väetiseks lisada kevadel mulda kanakakagraanuleid. Kasvuperioodil lähtuda sellest, kas aias on palju ühte liiki taimi ja saab kasutada igale taimele talle mõeldud väetist. Või on palju erinevaid taimi. Siis on mõtekam võtta üldväetis. Osmocote väetised on head selle poolest, et neist eraldub mulda järkjärgult pika aja jooksul taimedele vajalikke toitaineid ja seetõttu ei ole vaja kogu suve väetisekotiga ringi käia.

Orgaanilised väetised koosnevad ainult naturaalsetest koostisainetest, mis pärinevad kas taimedelt või loomadelt. Orgaaniline väetis parandab mulla omadusi ja tõstab selle huumusesisaldust. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost, turvas.

Erinevaid firmasid ja tooteid on turul saada palju. Toon mõned näited:

NEKO vedelväetis „Viher“, merevetikaekstrakt.

BIOLAN komposti ärataja, looduslik väetis.

MONTERRA väetised

BIOLAN istutus- ja sügisväetis, köögiviljaväetis, looduslikud toitegraanulid, looduslikud toitepulgad, mereadruekstrakt, muruväetis, loodusväetis (kanakaka graanulid), kartuli- ja juurviljaväetis.

BALTIC AGRO granuleeritud kanasõnnik.

MATOGARD bio-kompost.

BIO-GROW vedel kasvuväetis.

Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Neid saadakse maavaradest aga ka toodetakse tööstustes. Lämmastikuühendeid sisaldavaid väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks ja neid vajavad taimed eriti kevadel, sest lämmastikuühendid soodustavad kiiret kasvu ja õitsemist. Hilissuvel ja sügisel vajavad taimed rohkem kaaliumi- ja fosforiühendeid.

Samuti on neid turul palju, toon siin mõned näited:

BALTIC AGRO aia kevad, aia suvi, samblaeemaldus-+muruväetised, kompleksväetised.

SUBSTRAL lillede üldväetis.

COMPO pikaajalise toimega eriväetised tomatile, roosidele, maasikatele, okaspuudele ja rododendronitele. Universaalsed vedelväetised. Osmocote lilleväetised. Eriväetis orhideedele, tsitruselistele, rohelistele aiataimedele.

BIOPON väetisepulgad õitsvatele taimedele.

ARVI sügisväetis.

GEOSÜNTEEDID

Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juurtõkkekangas – need ei kõdune ega mädane, lasevad läbi õhku ja vett.

  Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu korral, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Eraldab erinevad mullakihid üksteisest, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi.

  Juuretõkkekangas on vett läbi laskev jäik kiudkangas. Ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse (nt. Killustikku, kivide vahele, liiva sisse). Ideaalne abivahend turbaaedade loomisel.

Kattekangad

Katteloor on õhuke valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Aitab pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi.

Pakasekaitse e. Külmakaitse kaitseb külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast päriskülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Kangas laseb õhku läbi ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehaanilistele mõjutustele ja UV-kiirtele.

Varjutuskangast kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutuskõlblik 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tormituuli.

KOKKUVÕTE

Ma ise oma aias multše ei kasuta, kuna aed ei ole nii suur, et ma selle rohimisega toime ei tuleks. Kunagi, kui aiatee tegemiseni jõuan, siis selle tõenäoliselt multšin mineraalse multšiga, kuna see ei lagune ja aiatee all pole ka vajadust mulla omaduste parandamiseks.

Väetistest kasutan aias suvel kõdusõnnikut, kompostmulda ja kanakaka graanulitest tehtud leotist. Okaspuudele annan okaspuudele mõeldud  mineraalväetist. Sügisel annan püsikutele ja puudele sügisväetist. Orgaanilisi väetisi saavad just köögiviljad ja marjad, kuna ma soovin, et aiast tulevad saadused oleks võimalikult mahedalt kasvatatud.

Geotekstiile minu aias praegusel juhul kasutatud ei ole. Kindlasti oleks geotekstiili kasutamine abiks kiviktaimla rajamisel, et vähendada umbrohtu.

Kattekangastest on mul kasutusel katteloor kevadeti, et saaks taimed varem avamaale istutada ja isegi sügiseti, et pikendada saagi saamist (nt. kurgi peale panen). Aias ei ole nii külmaõrnu taimi, et ma peaksin kasutama pakasekangast. Varjutuskanga asendasin kevadel kuuseokstega, et okaspuu pisikesi istikuid kaitsta (see oli raha kokkuhoiu pärast).

Kasutatud materjalide loetelu

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf

http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html

http://anastasia.ee/foorum/index.php?topic=333.0

http://maakodu.delfi.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/erinevate-multside-head-ja-vead.d?id=31403395

http://juhanipuukool.ee/?et/nouanded/vaetamine_aias.html

http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis

http://www.k-rauta.ee/pages/productsearch.aspx?k=v%C3%A4etis

http://seemi.ee/kaubad/vaetised

http://www.biohaldjas.com/E-pood/Bio-Grow/

http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=89

http://www.e-compost.ee/vedel--ja-graanulvaetised

http://www.bauhof.ee/aed/vaetised-ja-taimekaitse-lisatud/vaetised.html

http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised

http://scandagra.ee/et/vaetised
http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf