Vertikaalhaljastuse SWOT-analüüsid

Ronitaimedega vertikaalhaljastus

Tugevused	Nõrkused
* Võtab vähe ruumi * Meeleolu loomine * Soovimatute vaadete varjamine * Privaatsuse loomine * Müra vähendamine * Välisruumi visuaalse esteetilisuse tõstmine * Hoone energiaefektiivsuse tõstmine	* Peab palju kastma * Saab kasutada ainult ronitaimi * Peab olema hästivalgustatud koht
Võimalused	Ohud
* Saab kasutada ronitaimi * Saab hoida ruumi kokku * Hoone energiaefektiivsuse tõstmine * Soovimatute vaadete varjamine * Lehtlate ja pergolate elavamaks muutmine	* Võib hakata hoone fassaadi lõhkuma * Taimed kasvavad liiga kõrgeks

Taimesein

Tugevused	Nõrkused
* Võtab vähe ruumi * Soovimatute vaadete varjamine * Privaatsuse loomine * Saab luua mustrilisi seinu * Meeleolu loomine	* Peab palju kastma ja väetama * Seina ehitamiseks on vaja aega ja raha * Saab kasutada vähenõudlikke taimi
Võimalused	Ohud
* Soovimatute vaadete varjamine * Vähese ruumi korral roheluse loomine ja taimede kasvatamine * Kastmissüsteemi paigaldamine * Igal aastal võimalus luua erineva mustriga sein	* Taimed hukkuvad niiskuse ja toitainete puuduse tõttu * Mitmeaastaste taimede korral oht, et ei ela talve üle

Vabakujulise keskmise kõrgusega lehtpuuheki rajamine ja hooldus

Tehtav töö	Aeg	Kasutatavad vahendid ja materjalid	Materjalide kasutuskogus	Märkused
Aukude kaevamine, taimede istutamine	Aprilli lõpp või september	Taimmaterjal, tokid, nöör, terava otsaga labidas, väetis, kastekann, vesi, oksakäärid, multš	3 taime jm kohta, rull nööri, 1 labidas (inimese kohta-oleneb mitu inimest kaevab), 1 kastekann, ühed oksakäärid, mõned tokid, kott väetist, multšimiseks kõdusõnnikut, turvast, komposti, metsakõdu, puulehti või purustatud männikoort - kogus oleneb heki pikkusest - multši kiht võiks olla 5-10 cm paksune.	Väetise ja multši kogused olenevad sellest kui pikk on hekk. Eemaldatakse vigastatud, kuivanud ja haiged oksad. Hekki on vaja kevadel peale istutamist nööri järgi tagasi lõigata (oleneb taimede kvaliteedist – alles jäetakse umbes 20-25 cm). Sügisel istutatud hekki lõigatakse tagasi varakevadel.
Kastmine	Mai, juuni, juuli, august. (Kui kuiv sügis siis ka september, oktoober)	Vesi, kastekann	15-20 l jm kohta, kastekann	Kastmine sõltub ilmastikust. Parem kasta harva ja korralikult, kui tihti ja vähe. Kui on kuiv aeg, siis korra nädalas peaks istutatud hekki ikka kastma. Kasta võiks õhtul. Kastmisvee temperatuur peaks olema umbes sama, mis õhul.
Heki lõikamine	Märtsi lõpp-aprilli algus. Teist korda augustis.	Oksakäärid	Ühed oksakäärid	Vabakujulisele hekile tehakse hoolduslõikust nagu põõsarühmas kasvavatele põõsastele. Esmalt eemaldatakse vanad ja kuivanud oksad. Mõistlikum on hekki pügada igal aastal natuke, mitte pikema aja möödudes korraga ja palju.Vabakujulist hekki ei tohi kujundada reeglipäraselt.
Väetamine	Juuni, august	Väetis	Kott väetist	Kui istutamisel lisati mulda varuväetist, siis esimesel paaril aastal ei ole vaja hekki väetada. Kui varuväetist ei lisatud, siis lähtuda väetamisel põhimõttest, et pigem vähem kui rohkem. Alati jälgida väetisekotil olevaid juhiseid. Mõistlikum kasutada kompleksväetiseid, et vältida üleväetamist. Multš enne väetamist kindlasti eemaldada.

Soovitatavad taimed: harilik ebajasmiin, ungari sirel, harilik liguster.

Konteinerhaljastus

Anumaks on terrassipott LAMELA Werbena mõõtudega 19x56x36. Väljavõetava istutuspoti kõrgus u.17 cm. Kastis on nöörniisutussüsteem.Ümbriskasti materjaliks on plastik ja värvuseks valge.
Taimedeks oleks suvifloks, õhuline piimalill, lamav käokuld ja kirjulehine pehme mesihein. Kast läheks terrassile maja lõunaküljes, kuid varikatuse tõtte maja seina äärde päike kastile keskpäeval otseselt peale ei paista ja valitud lilled peavad vastu ka kerge põuaperioodi ning kastis on nöörniisutussüsteem, mis ei lase potil läbi kuivada.
Õhuline piimalill - kasvukoht päike ja poolvari, vähe hooldust nõudev.
Suvifloks - kasvukohana eelistab soojemat ja päikeselisemat kohta.
Lamav käokuld - sügiseni ilus, talub sügisel ka väikseid miinuskraade. Kasvukoht päikeseline.
Pehme mesihein -  eelistab päikeselist kasvukohta.

Potti läheb umbes 30 L mulda lisaks segatuna 2 peotäit kanakaka graanuleid, et toitaineid jätkuks kauemaks.

Poti hinnaks                                               15.90 (k-rauta)
Kott Biolan aiamaa musta mulda (60L)     2,95(k-rauta)
Suvifloks 3tk                                 0,80x3=2,40 (Hansaplant)
Õhuline piimalill 5 tk                 1,95x5=   9,75 (Bauhof)
Lamav käokuld 2 tk                     2,65x2= 5,30 (Bauhof)
Pehme mesihein 2tk                      seda on mul endal kiviktaimlas - saab niisama

KOKKU:                                                 36,30     

Terrassipott Lamela Werbena:

Kiviktaimla-turbapeenar 2. osa

Lugesin Kersti Kunder tööd teemal "Kiviktaimla".
http://kerstikoolis.blogspot.com/2015/04/kiviktaimla-ehk-alpiaed_28.html

Töös on hästi ära kirjeldatud kuidas teha kiviktaimla alust, milliseid kive ja materjale kasutada. Töösse on lisatud mitmeid kasulikke linke. Varem ei ole ma kuulnud nn Tšehhi aiast, kus asetatakse paekivid vertikaalselt liivapadjale ja siis tekkinud "kaljulõhedesse" istutatakse taimed. Samuti oli hüpertufa minu jaoks uus. 3 osa tsementi, 4 osa turvast või turbasammalt ja 5 osa perliiti segatakse piisava hulga veega, et tekiks parajalt paks mass. Sellest massist tehakse konteinerid millesse rajatakse alpiaed. Need konteinerid näevad välja nagu oleksi tufakivist tehtud.
Välja on toodud üldised põhimõtted alpiaia rajamiseks, taimede loetelu etteanud määras ja kokkuvõte.

Turbapeenar

Turbapeenra rajamine.

Kõik kolm artiklit tunduvad usaldusväärsed, sest kokkuvõttes räägitakse kõigis sama juttu. Hansaplanti lehel on illustratiivselt toodud töö käik, mille põhjal on lihtne omale ka selline peenar valmis teha.Artiklid olid huvitavad ja informatiivsed. Rääkisid inimesed, kes teadsid mida nad teevad. Töö käik oli ilusti lahti seletatud.

Turbapeenar on võimalus oma aias kasvatada hapulembeseid taimi. Peenar on võimalik rajada olemasolevasse pinnasesse (maapinnaga tasa või veidi kõrgem), aga võib teha ka kõrgpeenra. 

Kõrgpeenra puhul laotatakse maapinnale peenravaip. Seejärel laotakse märjaks leotatud turbapätsidest peenraäär. (Peenra ääre võib teha ka palkidest või maakividest (mitte paekividest) – mis aeda parasjagu sobib). Turbapätsid saetakse parajaks ja sobitatakse üksteise kõrvale. Ühendada võib need omavahel poolviltu grilltikuga. Sedasi ladudes on võimalik peenar teha ka sellistesse kohtadesse kuhu muidu peenra rajamine osutuks pea võimatuks. Kui peenra ääred on laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolviltu maha, siis pätside välimine serv ei kuiva ja nii püüavad pätsid paremini niiskust. Seejärel täidetakse auk turbaga ja rododendronitele mõeldud turbamullaga millesse on segatud jämedat männikoorepuru. Kindlasti tuleb jälgida, et turvas ei oleks neutraliseeritud vaid ikkagi happeline. Mulda tuleb algul panna peenrasse kuhjaga, sest ajapikku vajub see kokku. Turba kastmiseks tuleb varuda aega, sest turvas niiskub väga halvasti. Selliselt rajatud peenras on võimalik kasvatada kõiki hapulembeseid taimi.

 (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936 - sellel aadressil on väga hästi piltidega ära toodud turba kõrgpeenra rajamine.)

Kui peenar soovitakse rajada maapinnaga tasa, siis esmalt eemaldatakse olemasolev pinnas ja tehakse süvend. Süvendi põhja ja äärtele laotatakse jällegi peenravaip, et pinnasekihid ei seguneks. Edasi täidetakse süvend turba ning rododendronitele mõeldud turbamullaga. Turvas kastetakse ühtlaselt niiskeks.

Kui valida peenrasse rododendronid, siis enne istutamist, tuleks neid korralikult leotada. Rododendroni juurekael ei tohi istutusjärgselt olla sügavamal kui oli potis. Pärast istutamist tuleb turbapind katta koorepurumultšiga ja veelkord üle kasta.

Õigesti rajatud turbapeenar on praktiliselt hooldusvaba umbrohu suhtes. Vaja on ainult kasta, närbunud õienuppe ära korjata ja korra aastas väetada (rododendroneid väetatakse hiljemalt juuni lõpus – hilisema väetamise tulemusena hakkavad taimed kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda ja taim saab talvel külmakahjustusi). Kui turbapeenar sai rajatud päikeselisele kasvukohale, siis eeskätte igihaljaid rododendroneid tuleb talvel-kevadel kaitsta varjutuskangaga.

Turbapeenrasse sobivad taimed:

puittaimedest –    rododendron Rhododendron

küüvits Andromeda polifolia

kalmia Kalmia

eerika Erica

mustikas Vaccinium myrtillus

kanarbik Calluna vulgaris

rohttaimedest –    hosta Hosta

                               krookus Crocus

                               kevadadoonis Adonis vernalis

                               jaapani priimula Primula japonica

                               lõokannus Corydalis

                               puksrohi Pachysandra

                               sasik Leptinella Cass.

                               koerahammas Erythronium

                               kolmisnartsiss Narcissus triandrus

                               jaapani metsmagun Hylomecon japonicum

                               suureõieline norulill Uvularia grandiflora    

Uus ja huvitav – turbapätsid, millest saab maapinnale praktiliselt suvalisse kohta rajada peenra. 25.04 eetris olnud „Aia- ja kodusaates“ oli ka selline huvitav märkus, et kui vaja turbapeenra happesust vahepeal tõsta, siis piisab teelusikatäiest sidrunhappest kastekannu kohta ja selle lahusega peenart kasta.

http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936

http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

http://www.aiaidee.ee/unistuste-aed-kevadeks-istutame-sibullilli/

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikud-M-Y

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Pusikud

Põõsaste lõikamine

Põõsaste lõikamine:

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Jaapani enelas	Spiraea japonica	juuli-august	märts-aprill	Õitseb sama aasta võrsetel. Noored põõsad varakevadel maani maha lõigata(5 cm maapinnast), vanal suurel põõsal seest 5-10 cm kõrguselt valikuliselt välja lõigata vanu jämedaid ja harunenud oksi. Pärast õitsemist ei lõigata pruunistunud õisikuid ära - see soodustab paljude uute võrsete kasvu ja oksa otsa tekib viht.
Ungari sirel	Syringa josikaea	juuni	varakevadel või kohe peale õitsemist	Sirel võib ka aastaid ilma lõikamata kasvada ilma, et õitsemise rohkus kahaneks. Võib harvendada ja kärpida vastavalt vajadusele. Hekipügamine suvel.
Harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni	kohe peale õitsemist	Igal aastal pintseerida tugevaid sirgeid võrseid poole võrra, nõrgemad eemaldada, mõni vana oks välja lõigata. Talub ka tagasilõikamist.
Kolmehõlmaline mandlipuu	Prunus triloba	kevadel enne lehtimist	kohe peale õitsemist	Jäetakse alles 2-3 jõulist punga. Varakevadel harvendada.
Harilik sarapuu	Corylus avellana	märts-aprilli algus enne lehtimist	märts-aprill	Kui muutub liiga tihedaks, eemaldada mõned vanad oksad ja ülearused noored võrsed. Mõne aasta järel harvendada eemaldades vanad oksad. Talub tagasilõikamist.
Kuldsõstar	Ribes aureum	mai	märts-aprill, või pärast õitsemist	Pärast õitsemist võib harvendada. Varakevadel lõigata tagasi vastavalt vajadusele. Hekipügamine suvel.
Veigela	Weigela	juuni-juuli	juuni lõpp-juuli	Murdunud ja vanad oksad välja lõigata, teisi oksi võib vastavalt vajadusele kärpida. Vanu ja liiga suureks kasvanud põõsaid saab noorendada tugeva tagasilõikamisega varakevadel (kogu põõsas lõigatakse 3-5 aasta jooksul täielikult tagasi - töö peab toimuma etappidena).
Puishortensia	Hydrangea arborescens	juuli-september	märts-aprill	Kärpida 10-20 cm kõrguselt maapinnast.
Must aroonia	Aronia x prunifolia	mai lõpp-juuni algus	pärast õitsemist mais-juunis	Kui põõsas liiga suureks kasvanud, võib selle poole meetri kõrguselt maha saagida-lõigata. Jälgida, et lõige ei toimuks okste harunemiskohtadele liiga lähedalt. Kogu suve jooksul võib sügavalt ära lõigata metsvõrseid.
Harilik põõsasmaran	Potentilla fruticosa	juuni-augusti lõpp	märts-aprill	Igal aastal kärpida eelmise aasta kasve 1/3-1/2 võrra. Paari aasta tagant lõigatakse põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi. Samuti eemaldata peened oksad, mis raiskavad kasvuenergiat.
Thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	mai-juuni	märts-aprill	Õitseb eelmise aasta okstel. Üle aasta lõigatakse põõsast välja maani maha vanu jämedaid ja harunenuid oksi. Vana põõsa noorendamiseks lõigatakse u. 2/3 vanu oksi maapinna lähedalt maha (mitte lõigata maha kogu põõsast!). Kui põõsal oksi kärpida ei teki ilusaid kaarjaid oksi ja sügisel punaseid marju, kuna õitega oksad eemaldati.

Kasutatud kirjandus:

1. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo?id=64225851
2. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/
3. "Puude ja põõsaste lõikamine" Sulev Järve ja Väino Eskola
4. http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21
5. http://www.aiaidee.ee/tag/poosaste-loikamine/
6. http://luua.kovtp.ee/kasulikku?p_p_id=33&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_count=1&p_r_p_564233524_tag=puude+l%C3%B5ikamine

Tööriistade nimekiri peenra rajamiseks ja hooldamiseks.

 

Tööriistade osas on Fiskars end tõestanud. Tal on head, vastupidavad ja mugavalt kasutatavad tööriistad. Ei ole hinnaklassilt just odavad, aga kui on võimalik oodata ostmisega, siis vahel tehakse päris korralikke allahindlusi. Kindlasti on veel mõni firma, kelle tööriistad kohe ära ei lagune.
 

Punane ehitusnöör, puupulgad - peenra mahamärkimiseks enne istutamist

Grilltikud, nöör (liiv) - taimede istutuskohtade ja seemnete külvamiskohtade mahamärkimiseks siis kui istutamine-külvamine toimub

Aiakindad - käte kaitsmine aiatööde aeg.

 

 

Kirves - mahamärkimispulkade otste teravaks tegemiseks ja maasse löömiseks. Firma pole oluline, peaasi et terav oleks.

 

 

Teravaotsaline labidas -  koorida murukamar ja kaevata istutusala läbi. Olen ise kasutanud Fiskarsi labidat- peab vastu ja on mugav käsitseda.

 

 Aiahark - läbikaevatud maa hargiga üle kaevata - saab mullapallid lahti ja umbrohujuuri veel vähemaks korjata. Olen ise kasutanud Fiskarsi harki- peab vastu ja on mugav käsitseda

 

 

 

Kastekann – kastmiseks taimede kasvuperioodi vältel. Mulle meeldib rohkem plastikust - on iseenesest kergem. Kasutatakse kogu taimede kasvuperioodi vältel.

Aianuga – juuepalli lahtilõikamiseks tstutamisel. Firma pole oluline.

 

 

Käpp-kobesti – mulla kobestamise jaoks taimede kasvuperioodi jooksul mitu korda. Firma pole oluline, peab hästi ja mugavalt käes püsima.

 

 

Aiakäärid – äraõitsenud taimeosade eemaldamine, rohttaimede piiramine. Vastavalt vajadusele taimede kasvuperioodi jooksul. Fiskarsi omad ei lagune kohe ära.

 

 

Oksakäärid - kui on puitunud taimeosadega taimi, siis nende piiramist on parem teha oksakääridega. Jällegi võtaks Fiskarsi omad.

 

 

Istutuskühvel – taimede istutamiseks kevadel-sügisel - oleneb kunas istutamine toimub. Olen kasutanud tavalist metallist kühvliosaga istutuskühvlit.

 

 

Umbrohujuurija - saab rohimisel kätte pikkade tugevate juurtega umbrohtusid. Olen kasutanud ka väiksemate taimede istutamisel. Fima pole oluline.

 

Mürgiprits – kahjustajate tõrje vastavalt vajadusele kevadest sügiseni. Firma pole oluline. Kõige odavamat ja logumat ei tasu võtta, pritsiosa kipub ära lagunema.

Poolkuuraud e. peenraserva lõikur (või sirgesevaline labidas) – peenraserva lõikamiseks, seda peaks suve jooksul paar korda tegema, et serv ilus püsiks. Ise olen kasutanud sirgeservalist labidat. Firma pole oluline.

Metallreha – mullapinna tasandamiseks enne istutamist (kas siis kevadel või sügisel - kunas peenart rajama hakatakse). Ei ole oluline mis firma oma.

Aiakäru - sodi äravedamiseks jooksvalt kogu rajamis ja hooldusperioodi jooksul. Aiakäru võiks olla 2-rattaline. Valida konstruktsiooni poolest natuke vastupidavam. Firma pole oluline.

 

Kasutatud materjalid

http://www.toomatool.ee/
http://www.bauhof.ee/
http://tooltime.ee/tooted/aiat%C3%B6%C3%B6riistad/aiapritsid/F8D#Aiaprits 5L
isiklik pildikogu