Turbapeenra rajamine.
Kõik kolm artiklit tunduvad usaldusväärsed, sest kokkuvõttes
räägitakse kõigis sama juttu. Hansaplanti lehel on illustratiivselt toodud töö käik, mille põhjal on lihtne omale ka selline peenar valmis teha.Artiklid olid huvitavad ja informatiivsed. Rääkisid inimesed, kes teadsid mida nad teevad. Töö
käik oli ilusti lahti seletatud.
Turbapeenar on võimalus oma aias kasvatada
hapulembeseid taimi. Peenar on võimalik rajada olemasolevasse pinnasesse
(maapinnaga tasa või veidi kõrgem), aga võib teha ka kõrgpeenra.
Kõrgpeenra puhul laotatakse maapinnale peenravaip.
Seejärel laotakse märjaks leotatud turbapätsidest peenraäär. (Peenra ääre võib
teha ka palkidest või maakividest (mitte paekividest) – mis aeda parasjagu
sobib). Turbapätsid saetakse parajaks ja sobitatakse üksteise kõrvale. Ühendada
võib need omavahel poolviltu grilltikuga. Sedasi ladudes on võimalik peenar
teha ka sellistesse kohtadesse kuhu muidu peenra rajamine osutuks pea
võimatuks. Kui peenra ääred on laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine
serv leivanoaga poolviltu maha, siis pätside välimine serv ei kuiva ja nii püüavad
pätsid paremini niiskust. Seejärel täidetakse auk turbaga ja rododendronitele
mõeldud turbamullaga millesse on segatud jämedat männikoorepuru. Kindlasti
tuleb jälgida, et turvas ei oleks neutraliseeritud vaid ikkagi happeline. Mulda
tuleb algul panna peenrasse kuhjaga, sest ajapikku vajub see kokku. Turba
kastmiseks tuleb varuda aega, sest turvas niiskub väga halvasti. Selliselt
rajatud peenras on võimalik kasvatada kõiki hapulembeseid taimi.
Kui peenar soovitakse rajada maapinnaga tasa, siis
esmalt eemaldatakse olemasolev pinnas ja tehakse süvend. Süvendi põhja ja
äärtele laotatakse jällegi peenravaip, et pinnasekihid ei seguneks. Edasi täidetakse
süvend turba ning rododendronitele mõeldud turbamullaga. Turvas kastetakse
ühtlaselt niiskeks.
Kui valida peenrasse rododendronid, siis enne istutamist, tuleks neid
korralikult leotada. Rododendroni juurekael ei tohi istutusjärgselt olla
sügavamal kui oli potis. Pärast istutamist tuleb turbapind katta
koorepurumultšiga ja veelkord üle kasta.
Õigesti rajatud turbapeenar on praktiliselt hooldusvaba
umbrohu suhtes. Vaja on ainult kasta, närbunud õienuppe ära korjata ja korra
aastas väetada (rododendroneid väetatakse hiljemalt juuni lõpus – hilisema väetamise tulemusena hakkavad taimed kasvatama
pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda ja taim saab talvel
külmakahjustusi). Kui turbapeenar sai rajatud päikeselisele kasvukohale, siis
eeskätte igihaljaid rododendroneid tuleb talvel-kevadel kaitsta
varjutuskangaga.
Turbapeenrasse sobivad taimed:
puittaimedest –
rododendron Rhododendron
küüvits
Andromeda polifolia
kalmia
Kalmia
eerika
Erica
mustikas
Vaccinium myrtillus
kanarbik
Calluna vulgaris
rohttaimedest – hosta Hosta
krookus
Crocus
kevadadoonis
Adonis vernalis
jaapani
priimula Primula japonica
lõokannus
Corydalis
puksrohi
Pachysandra
sasik
Leptinella Cass.
koerahammas
Erythronium
kolmisnartsiss Narcissus triandrus
jaapani
metsmagun Hylomecon japonicum
suureõieline
norulill Uvularia grandiflora
Uus ja huvitav – turbapätsid, millest saab maapinnale
praktiliselt suvalisse kohta rajada peenra. 25.04 eetris olnud „Aia- ja
kodusaates“ oli ka selline huvitav märkus, et kui vaja turbapeenra happesust
vahepeal tõsta, siis piisab teelusikatäiest sidrunhappest kastekannu kohta ja
selle lahusega peenart kasta.